131 replies to this topic

[metab]

Endale jäänud sama tunne, see on ikkagi täiesti erinev, kuidas üks või teine õpetaja aine õpetamisega hakkama saab.

derocketsL, on 13 okt 2009, 17:56, said:

Eksamite all mõeldakse siiski gümnaasiumi eksamit, kus hindamine toimub anonüümselt ja kus on reaalselt eksisteeriv riiklik kontroll, erinevalt põhikooli eksamist, kus hinde annab oma aineõpetaja.

[Icetigermw]

Kassu, on 13 okt 2009, 22:34, said:

Hunnnngghhfff...
Keegi ei käsi siis teha iga nädal kuut tööd...Töö tegemisel peaks mingi mõte kah olema ja õpetaja töö oleks selle mõtte kohalejõudmise peegeldamine.

Hetkel õpetatakse õpetajaid rangelt õppekava järgima ning seda meetoditega, mis ei kuulu enam sellesse sajandisse. Kõik tuleks reformida. Selleks on inimesed, kes seda oskama peaks. Ma ei seleta sulle kõike ära ju siin, aga ma võin luua hüpoteesi. Õpi kaasa mõtlema.

Tšau.

Palun esita ükski reaalne argument, kuidas siis tuleks reformda. Sa räägid pikalt ja laialt süsteemi loomisest "tarkade meeste poolt", aga sa pole ise kordagi reformist ise midagi väitnud. Ütle ükski kord midagi selgesõnaliselt, sest kõik su jutt on ümmargune mulli keerutamine nagu Savisaare valimiskampaania.

[K]

Icetigermw, on 13 okt 2009, 23:29, said:

Palun esita ükski reaalne argument, kuidas siis tuleks reformda. Sa räägid pikalt ja laialt süsteemi loomisest "tarkade meeste poolt", aga sa pole ise kordagi reformist ise midagi väitnud. Ütle ükski kord midagi selgesõnaliselt, sest kõik su jutt on ümmargune mulli keerutamine nagu Savisaare valimiskampaania.

http://www.neonet.ee/index.php?showtopic=5...dpost&p=1401470


See on eelmisel aastal kirjutatud, ühiskonnas hüpoteetilise "Investeeri 100 miljardit mingisse valdkona" ülesande käigus, nüüdseks juba hulk uusi ideid, aga ei viitsi kirja panna. // Muutsin natuke, aga annab mingit mõtlemisainet. Kuskil oli mul need ka pikemalt välja kirjutatud.

Jaura veel valjemini.

Edited by Kassu, 14 October 2009 - 16:02.

[Le Fu?]

Mul oleks jumala hea meel kui hinded ära kaotataks... Kaoks hirm läbikukkumises mingis aines ära mida ma ikka väga vihkan nagu Keemia, Füüsika ja muusika (Miks muusika? Iga jumala tund on KT. WTF ma sellise ainega tulevikus teen? Paadiall laulan traktori laulu omaette?)
Samas käib mul klassis üks 4-5line õpilane kes aind spikerdab iga töö nii, et ma ei usu et hinded näitavad su teadmisi.

[doker]

Võimalik, et eespool oli sellest juttu, lugesin postitusi ainult viimaselt lehelt.

Suhteliselt hea oleks, kui oleks kaks varjanti. Arvestatud, mittearvestatud.

Toome näiteks kohustusliku kirjanduse kontrolltöö.
Juhan ja Jaan loevad mõlemad raamatu läbi.
Juhanil on looduse poolt antud pisut parem mälu, kui Jaanil.
Kontrolltöös on palju küsimusi.
Tänu heale mälule vastab Juhan õigesti 30st küsimusest 28 ja saab hindeks "viie".
Jaan vastab aga õigesti 18 küsimust ja saab hindeks "kolme".
Milles seisneb minu jutu mõte?
Kuna mõlemad poisid lugesid raamatu läbi, nagu pidi, siis võiksid mõlemad "viie" saada, või siis "arvestatud".

Spoiler

Raamatu kontrolltöö mõte seisneb siiski selles, et välja uurida, kas õpilane on raamatut lugenud või tegi selle asemel midagi muud. Kahjuks õpetajad on selle pika peale ära unustanud. On mul õigus?

[olenmatu]

raamatu kt mõte seisneb selles, et kas laps on läbi lugend JA kaasa mõelnud sellele JA aru saanud sellest, mis kirjutati...

[XchopperX]

raamatu otsest sisu ju ei küsita? või mõned õpetajad/koolid ajavad sellist asja ikka veel taga?
Kohustusliku kirjanduse tööd olid vähemasti mul kooli ajal küll pigem asja mõistmisele üles ehitatud, kui et mingite mõttetute faktide tagaajamisele, küsiti seoseid ja paralleele mingite asjadega, alltekste, üldistamist ja mingite situatsioonide analüüse jne.

väga imelik ja mõttetu meetod küsida raamatu kohta faktipõhiseid küsimusi, see ei näita lugemust mitte mingit pidi ju..

[mcs8]

XchopperX, on 28 dets 2009, 23:46, said:

raamatu otsest sisu ju ei küsita? või mõned õpetajad/koolid ajavad sellist asja ikka veel taga?
Kohustusliku kirjanduse tööd olid vähemasti mul kooli ajal küll pigem asja mõistmisele üles ehitatud, kui et mingite mõttetute faktide tagaajamisele, küsiti seoseid ja paralleele mingite asjadega, alltekste, üldistamist ja mingite situatsioonide analüüse jne.

väga imelik ja mõttetu meetod küsida raamatu kohta faktipõhiseid küsimusi, see ei näita lugemust mitte mingit pidi ju..

No minu kirjanduse õps kysib küll lugemiskontrollis fakte. Ntx miks läks too vend sinna, kelle pärast mis juhtus jne.
Tavaliselt 1 küsimus 10st on selline kus võid oma pead kasutada. Et iseloomusta peategelast aga ka siis peab põhjendama raamatu faktidel miks sa nii arvad...
Samas olen kõik raamatutööd lyhikokkuvõtetega teinud ja hinded on 4d niiet ei kurda. Ka enamus inimesi kes raamatu päriselt ka läbi loevad saavad 4d...

[ChooseToKnow]

RedEagle Postitatud 28 dets 2009, 22:51
võimalik, et eespool oli sellest juttu, lugesin postitusi ainult viimaselt lehelt.

Suhteliselt hea oleks, kui oleks kaks varjanti. Arvestatud, mittearvestatud.

Toome näiteks kohustusliku kirjanduse kontrolltöö.
Juhan ja Jaan loevad mõlemad raamatu läbi.
Juhanil on looduse poolt antud pisut parem mälu, kui Jaanil.
Kontrolltöös on palju küsimusi.
Tänu heale mälule vastab Juhan õigesti 30st küsimusest 28 ja saab hindeks "viie".
Jaan vastab aga õigesti 18 küsimust ja saab hindeks "kolme".
Milles seisneb minu jutu mõte?
Kuna mõlemad poisid lugesid raamatu läbi, nagu pidi, siis võiksid mõlemad "viie" saada, või siis "arvestatud".



Minu meelest nii võib hinnata tõesti algkoolis või äärmisel juhul põhikooolis, aga pm kui sa loed igat raamatut nagu muinasjuttu siis ei ole sellele mõtet. Lugemise mõte ei peitu selles, et sa aru saaks mida jänku juss sõi vaid, et millepärast. Nii, et ütle Jaanile seda, et kui ta 5 tahab siiis ta peab veel harjutama. smile.gif

[WhatAPervert]

Aga samas... see ei motiveeriks neid parema mäluga tüüpe üldse õppima?

[ChooseToKnow]

Parema mäluga tüübid tahavad tavaliselt ise õpppida

[iAddict]

Kirjalik tagasiside on alati parem kui number.