Tegemist on suhteliselt üldhariva erialaga, nagu enamik sotsiaalteaduste valdkonnast ning konkreetset eriala bakalaureusega väga ei omada, kui siis teadmised kõige elementaarsema reporterina töötamiseks. Konkreetsema karjääri tegemiseks antud valdkonnas on kindlasti hädavajalik ka magistrikraad, sest ajakirjanduse suunas reporterist kõrgemale väga ei kerki ilma kõrgema kraadita ja kommunikatsioonijuhtimise/suhtekorralduse tööturul ei ole see TÜ baka üldse eriline näitaja, tööturg ootab magistrikraadi ja mitmepalgelist haridust.
Siin siis ka esimene täpsem punkt, nimelt on eriala jaotunud kaheks:
* Ajakirjandus - Mis on see mida inimesed enda arust tavaliselt Tartusse õppima lähevad, aga sarnaselt minule pettuvad päris palju, kui selgub, et ajakirjandus ei ole loominguline kirjutamine vaid üsna selgelt piiritletud reeglitega tekstide tootmine, sisuliselt täida-lüngad töö, kui just ei ole tegemist uuriva ajakirjanduse või mõne vingema väljaandega kui tavalised Eesti päevalehed.
* Suhtekorraldus/kommunikatsioon - Mis on see, millest enamik inimesi midagi kuulnud ei ole sisseastumiskatsele saabudes, kuigi peaks. Suhtekorraldaja/kommunikatsioonijuhi töö on palju loovam, vajab kõvasti avatud mõtlemist ja palju aktiivsust, on sisuliselt 24/7 töö, lakkamatu suhtlemine ja organiseerimine kuid on ka muuhulgas palju-palju kõrgemalt tasustatud. See eriala pool ühesõnaga peaks tootma inimesi, kes suudavad ettevõtte sise- ja väliskommunikatsiooni arendada ja seda toota - reklaam, turundus, meediasuhtlus, ürituste korraldamine, kodulehe haldamine ja firma imago kujundamine on kõik selle ühe inimese teha.
Tekib küsimus võibolla kuidas need kaks omavahel seotud on? Suhtekorraldaja/kommunikatsioonijuht on see inimene, kes firmade/ettevõttete poolt toodab uudised ja söödab neid ajakirjanikule, et see meedias tema infot kajastaks. Põhimõtteliselt on tegemist kas suurte vaenlaste või parimate sõpradega, sõltub kuidas asjale lähenda, aga ühte ei saaks tänapäevases maailmas enam eksisteerida teiseta.
Ajakirjanduse pool on minu hinnangul kõvasti tugevam Tartus, seda on üle poole sajandi õpetatud juba ja kogemused/traditsioonid on tugevad. Priit Pulleritsu, Marju Lauristini ja teiste tuntud ja tundmatute tippspetsialistide käe alt on läbi käinud sisuliselt kogu tänane eesti meediamaastiku koorekiht. Lisaks tugevale teooriale saab ajakirjanduse pooles ka kenasti praktikat - uudise sotsioloogia nimelisest ainest ei ole võimalik enne läbi saada kui sul uudise kirjutamine une pealt selge on (mina sain kolmandal katsel selle aine läbi näiteks), ülikooli poolt toetatud praktikal saad reaalsete ajalehtede, raadiojaamade või telekanalite juures kätt proovida ja terve ülikooli üks mahukamaid aineid reporteritöö(10EAP) jääb igale ainet võtnud inimesele ilmselt surmatunnini meelde.
Kommunikatsiooni pool seevastu on suhteliselt lapsekingades, või vähemasti oli veel mõned aastad tagasi. Teooriat oli küll ja rohkemgi veel, aga praktika oli sisuliselt olematu, kogu oma ülikooli aja jooksul kirjutasin ma ainult ühe pressiteate, mis on iga kommunikatsioonijuhi igapäevane põhitöö ning kui ma ise poleks endale praktikakohta sebinud ja seal üle ootuste 3 nädala asemel 3 kuud poleks olnud, siis oleks ma lõpetanud eriala teadmata üldse millega ma tulevikus tööturul tegelema peaks hakkama. Kuuldu järgi on nüüd praktilisi aineid rohkem tekkinud ja olukord peaks olema paranenud, sest asjaga tegelevad noored entusiastlikud ja väga pädevad inimesed ning seni oli põhiprobleem lihtsalt korraliku õppekava väljatöötamises.
Mina ise jäin suhteliselt rahule oma eriala valikuga, läksin ajakirjanikuks õppima, aga lõpetasin hoopis kommunikatsiooni eriala ning hetkel plaanin edasi kommunikatsioonijuhtimise magistrisse minna. Eriliseks boonuseks olid sealsed inimesed, väga äge instituut abivalmite ja kiirelt "omaks saavate" töötajatega, kirevad ja tegutsemishimulised kaastudengid, kellega sai uskumatult palju pidusid maha peetud ja muid ägedaid asju tehtud, mis kauaks meelde jäävad.
Mina julgen soovitada küll seda eriala, aga soovitan enne valdkondadega ehk natuke põhjalikumalt tutvuda, uurida mida ajakirjaniku või kommunikatsioonijuhi või suhtekorraldaja töö endast kujutab, et mitte päris tundmatus kohas vette hüpata nagu paljudega juhtub. Kindlasti nõuab eriala inimeselt väga suurt aktiivsust ja ettevõtlikkust ning sotsiaalset võimekust. Ei ole väga võimalik hakkama saada või tulevikus üldse antud erialaga tegeleda kui sa ei suuda inimestega vabalt suhelda ja uusi tutvusi luua.
Kellele huvi pakub, siis lisainfot saab aadressilt: http://www.yti.ut.ee...ad/ajakirjandus
Tulevastele sisseastujatele - Kevadgrillil näeme!
Muutis XchopperX, 18 september 2014 - 00:03.