539 replies to this topic

[Jalgpall]

Mihkel Raud ''Musta pori näkku''

midagi roppu

[Villu]

KorvpallElu, 29 dets 2009, 03:07, kirjutas:

midagi roppu

Kas .. sellepärast on raamat hea?

[wilbs]

Kooli kohustusliku kirjanduse siia lisamine näitab lihtsalt, et inimene ei loe. Pigem jätke siis juba Kevaded ja muud teemad mainimata. Neid on nii või naa igaüks lugenud.

Muidu Jeffrey Eugenides- Middlesex

[SonOfPlunder]

Sõjahuvilistele soovitan :
"Läänerindel muutuseta" - Remarque
"Noored Lõvid" - Irwin Shaw

[Kauri]

Jeremy Clarcsoni raamatud on meganaljakad
Gerd Kanteri elulooraamat on ka väga hea ja inspireeriv

[Nightwolf]

Oleks vaja raamatut elust/inimestest . Aga kirjutaja peab olema sellisest vaatenurgast, et nagu ta ise arvab elust/inimestest nii vms. Et nagu ta ise ei hooli praktiliselt millestki, tal pole tundeid vms(või ta avastab neid vms), siis ta ei karda surma ja tahaks kas ise surra või midagi taolist, suhtub asjadesse külmalt. Kui keegi sureb on tal ükskõik. Ta vahest tahab teistele head kah aga see ei pruugi hästi välja tulla. umbes sellise arvamusega inimene peaks olema autor ja nii arutlema elu/inimeste üle.
Kahtlen et sellist leiab, aga ehk keegi teab midagi sarnast.

Edited by Nightwolf, 08 March 2010 - 05:29.

[Villu]

Nightwolf, 8 märts 2010, 01:27, kirjutas:

Oleks vaja raamatut elust/inimestest . Aga kirjutaja peab olema sellisest vaatenurgast, et nagu ta ise arvab elust/inimestest nii vms. Et nagu ta ise ei hooli praktiliselt millestki, tal pole tundeid vms(või ta avastab neid vms), siis ta ei karda surma ja tahaks kas ise surra või midagi taolist, suhtub asjadesse külmalt. Kui keegi sureb on tal ükskõik. Ta vahest tahab teistele head kah aga see ei pruugi hästi välja tulla. umbes sellise arvamusega inimene peaks olema autor ja nii arutlema elu/inimeste üle.
Kahtlen et sellist leiab, aga ehk keegi teab midagi sarnast.

Hmm oma olemuselt E.Hemingway oli küllaltki elujaatav, kuid samas paratamatustega leppiv .. aga omapäraselt siiski kirjutas .. sõjast, elust, surmast.
Seda ise kõike lähedalt nähes, meelde jättes ja hiljem kirja pannes ..
Aga on ka päris kummalisi jutukesi ... näiteks üks, mis meenub "Alpi idüll"

See on lugu talupojast, kes elab kõrgel mägedes.Talvel suri tal naine, aga teda orgu kanda ja maha matta võis ta alles siis, kui lumi oli läinud.Mees viis naise kuuri puude peale, kus laip kangestus.Kui ta õhtuti kuuris puid saagimas käis, riputas ta laterna laiba lahtise suu külge.Ometi armastas ta naist väga ..


Hmm .. natuke irooniline on see, et kirjanik terve elu rääkis, et ta ei mõista inimesi, kes sooritavad enesetapu, kuigi lõpuks tegi ta ise seda sama ..
Aga jah, minu jaoks talt igast huvitavat lugemist, soovitan uurida, äkki leiad midagi.


Siis veel üks huvitava eluloo ja olemusega kirjanik.Kui lähedal ta sinu nägemusele on .. uuri, loe .. äkki meeldib + väga palju kirjanikke jõudis ta ka inspireerida.
http://en.wikipedia....am_S._Burroughs

[-Taavi-]

Kas keegi oskaks soovitada mingit huvitavat populaarteaduslikku teost.. ehk mitte ilukirjandust
Mõtlesin lugeda mingit metsavenna biograafiat näiteks, aga tundub igav ikkag. Vb midagi psühholoogia/ajaloo/elulugude seast mis oleks tõesti huvitav et klassile ka sellest rääkida

Ei oska sittagi valida lihtaslt ise

[-Cell-]

Nightwolf, 8 märts 2010, 01:27, kirjutas:

Oleks vaja raamatut elust/inimestest . Aga kirjutaja peab olema sellisest vaatenurgast, et nagu ta ise arvab elust/inimestest nii vms. Et nagu ta ise ei hooli praktiliselt millestki, tal pole tundeid vms(või ta avastab neid vms), siis ta ei karda surma ja tahaks kas ise surra või midagi taolist, suhtub asjadesse külmalt. Kui keegi sureb on tal ükskõik. Ta vahest tahab teistele head kah aga see ei pruugi hästi välja tulla. umbes sellise arvamusega inimene peaks olema autor ja nii arutlema elu/inimeste üle.
Kahtlen et sellist leiab, aga ehk keegi teab midagi sarnast.

E.M. Remarque "Arc de Triomphe". Väga sügava mõttega raamat, mis enamjaolt vastab sinu nõudmistele.

[Häppi^]

Kunagi meeldisid väga Bert'i raamatud

Edited by Häppi^, 18 March 2010 - 21:12.

[Mar+Tin]

''Nullpunkt''

[sigalaleib]

Mihkel Raud "Musta pori näkku"
See on lihtsalt liiga hea raamat...seda peab lugema

[Tankist]

Tammsaare "Tõde ja õigus", I osa oli parim imo.

[Anthrax]

Mafiaboy: How I Cracked the Internet and Why It's Still Broken

[KaarelJ]

SonOfPlunder, 8 jaan 2010, 16:16, kirjutas:

Sõjahuvilistele soovitan :
"Läänerindel muutuseta" - Remarque
"Noored Lõvid" - Irwin Shaw

+ Mart Laari "Sinimäed"

[:)]

mingit mitteilukirjanduslikku raamatut.. midagi tarka? nt autoriks mingi filosoof.. kindlasti peab autor olema välismaalane

[BEAR]

OSS, 5 mai 2010, 22:45, kirjutas:

mingit mitteilukirjanduslikku raamatut.. midagi tarka? nt autoriks mingi filosoof.. kindlasti peab autor olema välismaalane

Bill Bryson - Kõiksuse Lühiajalugu

väga huvitav, võib-olla liiga pikk kui sa kohustusliku kirjanduse jaoks otsid, aga seda väärt

[Sander]

August, 5 mai 2010, 23:03, kirjutas:

James D. Watson - Kaksikspiraal

Lugu sellest, kuidas Watson ja Crick avastasid DNA-struktuuri. Minu jaoks üks huvitavamaid lugemisi üldse, sest andis pilde geniaalsete teadlaste positsioonist ja suhtumisest ühiskonnas, mis tegelikkuses tavainimesest väga ei erinegi. Pealegi on James D. Watson tänu oma teadlasementaliteedile ka kirjanduslikult väga tugev.

Albert Camus - Sisyphose müüt

Väga hea filosoofiline analüüs elu mõttekusest ja mõistmisest. Soovitan ette siiski selle teose valikul, sest asjast mitte väga vaimustunud isik ilmselt ei saa neist kirjeldustest ning näidetest aru. Ma ei mõtle, et keegi on nüüd rumal, aga lihtsalt väga hea, kui enne oled autoriga sarnaseid mõtteid kogenud, sest tegu on kirjanduslikutl intiimse ja isikliku teosega eelkõige.

Pierre Bayard - Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud

Üsna geniaalne essee objektiivsest suhtumisest kirjandusse. Huvitav ka paljudele, kes raamatutest muidu erilist lugu ei pea.

Jim DeKorne - Psühhedeeliline šamanism

Tegu on väga spetsiifilise teosega, mis oma subjektiivsuselt võib natukene võõras või iganenud tunduda, kuid tasub kindlasti lugeda, et kujundada seeläbi kõrgemat kultuurilist tolerantsust. Teos räägib siis igasuguste psühhotroopsete taimede omadustest ja kasutamistest/kasvatamisest.

Need tulid hoobilt esimesena meelde. Filosoofe ei hakka pakkuma otseselt, pealegi on enamus filosoofe väga kuiva pealehakkamisega, isegi kui mõtted huvitavad on.
Aga põhimõtteliselt on sellist kirjandust siiski väga palju ja kuna neil on kindel spetsiifika, siis veidi uurimustööd raamatukogus õigete riiulite vahel teha, ei tee kindlasti mitte paha.

Esimene raamat langeb minu puhul kohe ära.Tegelikult olid Watson ja Crick sisuliselt muidusööjad.Enamuse DNA avastamisest tegi ära nendega pundis olnud naine(nimi hetkel ei meenu), kes üle lasti hiljem.

Soovitaksin "Rikas isa, vaene isa"

[Mäkk]

Friedrich Nietzsche "Antikristus"
Kôikidele kristluse kui usu kahtlejatele.

[hells bells]

Sartre "Iiveldus"

Kui juba Camus' peale jutt läks, siis soovitaks "Võõrast" ja "Katku".

Kõik kolm on eksistentsialistlikud.