Sellel teemal on 128 vastust

[Kevin]

Põhja-Korea on veel ebastabiilsem kui venemaa ja sealt tuumapommi saada oht palju suurem.

[raux111]

Keegi pole nii idioot,et tuumasõda alustaks sellist asja tehakse ikka viimases hädas.Mitte,et kohe esimene pauk ja pool maailma kadunud.
//Militaarnetist jäi kunagi meelde eks ma otsi pilti nüüd kähku,Mälu järgi peaks Su-34 olema Pead muidugi ei anna,et just 10 neid on,kuna see postitus kust seda omalajal lugesin oli nii ~2006 aastast vist.
Usa 250 võtsin umbes,päris täppisteadust ei hakka ka siin taga ajama mingi F-22 raptoreid peaks olema ~115 mõtlesin,et äkki F-35 on ka niipalju umbes

Midagi sellist:

Muutis raux111, 10 mai 2009 - 16:25.

[ManiacM]

Pelgalt selle pealt ei ütle ära, et kui palju kellegil mehi, tehnikat ja reserve.. Kahtlemata on jänkidel parem ja uuem tehnika ja kindlasti parema väljaõppega sõdurid..

Kuid on keegi sellepeale mõelnud kuidas see sõda väljanägema hakkaks..? Kus ja kelle pinnal..? Mis oleks sõja eesmärk ja motiivid..? Vaevalt lähevad venelased oma roostes armeega Põhja - Ameerikat vallutama.. Palju tõenäolisem variant on, et USA astub kellegi kaitseks välja või käivitub artikkel 5.. Kuid sellegi poolest ei lähe USA eluilmas Moskvat vallutama, sest sel oleks ainult 2 varianti kas lutti saamine või tuhandetesse ulatuvad kaotused nii inim kui ka tehnika ressurisis.. Võitu kui venelaste armee hävitamist või riigi vallutamist sealt ei tule..

Raux määnsed need 10 5gen hävitajat on Venemaal on, oskad ehk mõne pildi tuua? Ja muide B-2 ja F-117 ei ole hävitajad..

[-=TaNeL=-]

Vähe usutav, et Venemaa ja USA vahel võiks madinaks minna.

[raux111]

Kui suur on tõenäosus,et Usa/NATO seda 5 artikklit ka täidab.Vaevalt USa/NATO liitlased oma nahka turule viia tahavad mõne väiksema riigi huvides.

Vene armee reformid:

Tsitaat

Vastu tulles rahva soovidele...paluks sõnaseadmise kallal mitte norida, suht hiline tund. Järg tuleb homme...eee...siis ikka täna õhtul juba...

Siis me alles sõdime.

Kaitseministeerium avab Vene Föderatsiooni relvajõudude reformimise plaanid.

2008 aasta oktoobris teatas kaitseminister Anatoli Serdjukov vene armee eelseisvatest reformidest. Esmalt kirjeldas sõjaväejuhtkond oodatavaid muutusi pinnapealselt, aga pikkamööda hakkasid ametnikud oma plaane avaldama ka detailsemalt. Ilmusid ka rahulolematud, kes püüavad kõige ebatavalistemate vahenditega reformidega võidelda.
Proovime endale ette kujutada, milline saab perspektiivis olema vene armee ning mida need muutused tema jaoks tähendavad.

Arvukus ja struktuur.

2012 aastaks viiakse kõik väeosad ja –koondised pideva lahinguvalmiduse kategooriasse, armee ja laevastiku arvukuseks saab olema üks miljon inimest. Sealjuures planeeritakse paari aasta jooksul vähendada ohvitserikohtade arvu 250 000 võrra, nende hulgas 200 kindralikohta. Kõigest kolme aasta jooksul saadetakse reservi ja erru peaaegu 120 000 sõjaväelast, kes, Anatoli Serdjukovi kinnitust mööda kindlustatakse eluaseme ja materiaalse toetusega ning keda aidatakse töökoha leidmisel. Praegusel hetkel teenib vene armees peaaegu 27 tuhat ohvitseri, kes on saavutanud armeeteenistuse jaoks piirvanuse, veel 9000 jõuavad sellesse ikka 2009 aastal.
“Vanurid” saadetakse kõige järgi otsustades pinsile. Aga leitnandite ja vanemleitnandite arv suureneb 50 000lt 60 000ni. Sel kombel tahetakse likvideerida “armees olev disballanss vanem- ja nooremohvitseride arvu vahel”. Täiesti võimalik, et juba 2009 aasta lõpuks ei jää armeesse ka rahva seas kõige enam tuntud ja ülistatud sõjaväelased- praporstšike klassi esindajaid. Kaitseministeeriumi juhtkonna arvamuse kohaselt pole nad kaasaegsele vene armeele enam vajalikud. Nende funktsioone hakkavad täitma seersandid ja vanemad. Põhimõtteliselt muutub ka armee enda struktuur. Neljaastmeline juhtimisstruktuur (sõjaväeringkond, armee, diviis, polk) muudetakse kolmeastmeliseks- sõjaväeringkond, operatiivjuhtkond, brigaad. Diviiside ja polkude asemel tulevad armeesse brigaadid. Reformi alla kuuluvad isegi kõige nimekamad diviisid- Tamanski, Kantemirovi jt. Kõik need plaanid on juhtkonnal kavas realiseerida kõige lähemas tulevikus.

Sõjaväeline haridus.

65 juba eksisteeriva sõjaväe õppeasutuse baasil planeeritakse luua 10 süsteemset kõrgkooli, kaasa arvatud 3 sõjaväe õppe-teaduslikku keskust, kuus akadeemiat ning üks ülikool. Tänapäeval koosneb Venemaal sõjaväelise hariduse süsteem 15 akadeemiast, neljast sõjaväelisest ülikoolist ja 46 sõjaväe õppeasutusest ja instituudist. Reformimine lubab muuta mitte ainult lähenemist armeespetsialistide väljaõppele, vaid ka tuntavalt vähendada ohvitserikohtade arvu sõjaväe õppeasutustes. Peale selle, nagu teatas kaitseministri asetäitja kindral Nikolai Pankov, hakkavad kaitseministeeriumi õppeasutused iga-aastaselt ette valmistama 15 000 lepingulist seersanti. 1 veebruarist alustatakse sellega kuues õppeasutuses, esimesest septembrist aga juba neljakümne kaheksas. Neid valmistatakse ette eriprogrammi kohaselt kahe aasta ja 10 kuu jooksul.
Lepinguliste seersantide kursused avatakse praporite koolide baasil, mis lõpetavad lipnike ettevalmistamise.
Samal ajal ei saa märkimata jätta, et kaitseministeeriumi plaanid on kutsunud mitmete sõjakoolide pedagoogide hulgas esile rahulolematuse. Näiteks on Žukovski nimelise sõja-õhujõudude inseneriakadeemia õppejõud ja veteranid astunud ülesse avaliku kirjaga ajalehe “Sovetskaja Rossija” veergudel, hoiatades kõrgkooli ja kogu VF sõjaväelise haridussüsteemi lagunemise võimalikusest. Sõjaväe juhtkonna plaanid valmistamaks ette lennutehnikuid kesk-eri haridusega, kes hakkaksid teenima vägedes seersantidena, kutsub akadeemia õppejõududes esile eriti sügavaid kahtlusi. Nende arvamuse kohaselt on selline tulemus otseses vasturääkivuses ülesandega õhujõudude varustamiseks uusimate tehniliste vahendite ja relvastusega, mis nõuavad teenindavalt spetsialistilt vastavaid teadmisi ning kvalifikatsiooni. Seda, et armees läbiviidavad reformid kutsuvad ühiskonnas esile kriitikat, tunnistas ka kindral Pankov. Tema sõnul oli näiteks kaitseministeeriumile täielik ootamatus Irkutskis kõrgema lennutehnilise kooli Voronežisse ümberbaseerumise vastu toimunud demonstratsioonid. Muideks, need seal pole veel lahenduseni jõudnud.

Strateegilised raketiväed.

Nagu hiljaaegu kuulutas strateegiliste raketivägede ülemjuhataja asetäitja kindral-polkovnik Nikolai Solovtsov, ei puuduta vene armee planeeritud vähendamine praktiliselt strateegiliste raketivägede ohvitserkorpust. Samuti ei planeeri raketšikud ennetähtaegselt võtta lahinguvalvest maha relvastust. Rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis on sõlmitud Venemaa ja USA vahel ning mis piiravad poolte tuumapotentsiaali, kavatsetakse sealjuures järgida. Solovtsovi sõnul võivad mõlemad pooled vastavalt SRP lepingule omada 2012 aastaks kõigil kandjatel(strateegilised pommitajad, tuumaallveelaevad, strateegilised raketid) kokku 1700-2200 lõhkelaengut. Kokkuleppe sõlmimise hetkel ületas see näitaja kehtestatud piirmäärasid 2-3 korda. Ülemjuhataja väljendi kohaselt hakati Venemaal algul “.väga agaralt seda ülesannet täitma- ameeriklaste raha eest saeti, lasti õhku ja lõigati.” Nüüdseks on see protsess õnnestunud peatada, ning perspektiivis on koos uute komplekside rajamisega õnnestunud Venemaal jõuda lepinguga määratud arvulistele parameetritele.
Tehnilise varustatuse osas on STRV tervikuna head perspektiivid. Nii näiteks hakkavad väed alates 2009 aastast üle minema uutele raketikompleksidele, mis on varustatud kontinentidevaheliste ballistiliste rakettidega RS-24. Esimesena planeeritakse nende rakettidega relvastatud polk koosseisus liikuv komandopunkt ja üks divisjon panna lahinguvalvesse Teikovski raketikoondises detsembrikuus. Jätkub ka raketikomplekside “Topol-M” relvastusse võtmine. Vanemate mudelite ekspluatatsioonitähtaegu pikendatakse.

Õhujõud.

Ajavahemikus 2009-2012 planeeritakse Venemaa õhujõududes likvideerida kõik lennuväepolgud ja –diviisid, formeerides nende alusel lennuväebaasid. Samuti plaanitakse koondada üle 50 000 ohvitserikoha. Kolme aasta jooksul luuakse 55 lennuväebaasi, mis koosnevad eskadrillidest. Plaani kohaselt koosnevad õhujõud 2012 aastaks operatiiv-strateegilisest, kaug (strateegilise) lennuväest, kelle käsutuses on tuumarelv ja samuti sõja-transpordi lennuväest(командования военно-транспортной авиации) ja neljast õhujõudude ja õhukaitse osast. (четырех командований ВВС и ПВО) Peale selle muudetakse õhukaitse (PVO) korpused ja diviiisid ümber kosmosekaitse brigaadideks, aga seniitraketibrigaadid – seniitrakettide polkudeks. Lähiaastate jooksul planeerib sõjaväe juhtkond tarnida sõjaväeosadele ligi 100 uut helikopterit. Sõjaväelaste sõnul lubab see suurendada armee lennuväe potentsiaali ligi 2,5-3 korda. Üheks kõige märkimisväärsemaks – ligi 30 masinat- on partii uusi komandörimasinaid Ka-25 “Alligaator” armee lennuväele. Samuti ostetakse korporatsioonilt “MiG” uusi lahingulennukeid mis olid ette nähtud Alžeeria õhujõududele. Leping, mille kohaselt tootja tarnib VF sõjaväelisele juhtkonnale 28 mitmeotstarbelist hävitajat MiG-29SMT, on juba allkirjastatud. Lähimal ajal planeeritakse sõlmida leping veel kuue hävitaja MiG-29UB ostuks. Kõik lennukid antakse õhujõududele üle 2009 aastal.
2009 aastal läbivad strateegilised pommitajad TU-160 ja TU-95MS ja kaugpommitajad TU-22M3 sügava moderniseerimise. Lennukite vanus on tänaseks päevaks ligi 15 aastat, ja nad on kulutanud oma ressursist alles väiksema osa. Masinatele planeeritakse paigaldada uued sihtimis- ja navigatsiooniseadmete kompleksid, mis võimaldavad kasutada kõrge tabamistäpsusega mittejuhitavaid hävitusvahendeid. Peale selle planeeritakse viia läbi töid suurendamaks strateegilisste pommitajate kennukaugust ja –kestvust ning täiustada lennuki pardal asuvaid kaitsevahendite komplekse.
Kiirendada tahetakse viienda põlvkonna hävitajate loomist, 2009 aastal alustada katsetusi ning 2015 aastal võtta relvastusse. Lennukil saab olema terve rida unikaalseid omadusi- ööpäevaringsus, ilmastikukindlus ja kasutamise varjatus, vähene märgatavus ning võime pikemaajaliseks ülehelikiiruslikuks lennuks. Ta saab uue pardanavigeerimisjaama ning kõrgefektiivse automatiseeritud kaitsesüsteemi. Nagu teatas hiljuti Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov, on “Venemaa juba lähedal loomaks katsepartii esimese lennuki prototüüpi”

Laevastik

Vene laevastiku mereväe üksuste arv peab 240lt vähenema 123ni. Esmajärjekorras puudutavad reformid Balti laevastikku, kus juba 2009 aastal likvideeritakse kõik kadreeritud väeosad.
Ohvitserkoosseisu vähendatakse 2-2,5 korda. Sellest hoolimata peaks Vene laevastik saama NVO andmetel 2020 aastaks kaheksa strateegilist ja 12 tavalist allveelaeva, samuti 41 erinevat pealveelaeva. Samuti pole välistatud, et Vene mereväebaasid ilmuvad teistesse maadesse. Nii peab Venemaa mõningatel andmetel juba läbirääkimisi oma sõjalaevade paigutamiseks Sokorta sadamasse Jeemenis, Tartuse sadamasse Süürias ning Tripoli sadamasse Liibüas. 2009 aastal planeeritakse võtta relvastusse merel baseeruv kontinentidevaheline ballistiline raketikompleks “Bulava”, samuti viia lõpule nende katsetamine ja alustada nende seeriatootmisega. Osa katselaskmisi planeeritakse läbi viia uusima aatomiallveelaeva “Juri Dolguruki” pardalt, mis planeeritakse samuti relvastusse võtta 2009 aastal. Muide, “Bulava” perspektiivid kutsuvad siiani esile kahtlusi. Tundub, et just 2009 aasta saab vene uusime raketisüsteemi jaoks murdeliseks. Möödunud aasta lõppes süsteemi jaoks kurvalt- viimane katselaskmine, mis toimus 23 detsembril, tunnistati ebaõnnestunuks, kuna kolmanda astme käivitumisel ilmnes rike, mistõttu rakett likvideerus õhus. Seepärast suurendatakse katsetatavate rakettide arvu 2009 aastal viie või rohkemani. Jätkub allveelaevade Projekt 677 “Lada” ehitamine, mida nende vähese müra tõttu nimetatakse “Mustadeks aukudeks”. Laeva loomise juures on kasutatud üle 120 innovaatilise lahenduse, mille tulemusena “saadakse absoluutselt uus toode”

Maaväed.

23 ülddiviisi asemele jääb maavägedesse 12 motoriseeritud jalaväebrigaadi. Peale nende luuakse 39 üldbrigaadi, 21 raketivägede ja suurtükibrigaadi, seitse armee õhukaitsebrigaadi, kaksteist sidebrigaadi, kaks raadio-elektroonilise võitluse brigaadi. Praegu on mõningatel andmetel VF maavägedes 1890 väeosa, pärast reformi jääb 172 väeosa ja –koondist. Nende isikkoosseisu arvukus väheneb kuni 270 000 meheni. Kõigele vaatamata on sõjaväe juhtkond veendunud, et taolistest ümberkorraldustest maaväelased vaid võidavad. Kindralstaabi ülema Nikolai Makarovi arvamust mööda muutuvad väeosad enam iseseisvamateks ning suudavad autonoomselt ja isoleeritult täita erinevaid ülesandeid. 2015 aastaks lubatakse viis maavägede raketikoondist ümber relvastada kompleksidega “Iskander-M”, kaks aga uute reaktiivsüsteemidega “Uragan-1M”. samuti lubatakse maavägedele uusi tanke. Põhirõhu lubavad sõjaväelased panna kaasaegsetele luurevahenditele, side- ja raadioelektroonilise võitluse seadmetele, täppisrelvadele, automatiseeritud juhtimissüsteemidele ning piloodita lennuvahenditele. Möödunud aastal solvusid maaväelased nende tähtsuse mõningase alahindamise peale kaasaegses sõjas. Augustisündmused Lõuna-Osseetias andsid neile võimaluse demonstreerida, et jalaväge on veel varavõitu maha kanda.





Тagalastruktuurid.


Tagalateenistuse keskaparaati ootab sõjaväereformi tingimustes 70 protsendiline koondamine. Säilitada plaanitakse vaid 300 ametikohta, millistest 40 protsenti täidetakse tsiviilspetsialistidega. Samuti planeeritakse laiali saata rida baase ja ladusid, mille tulemusena vabaneb 12,5 tuhat inimest. Just nimelt nende plaanidega seostatakse hiljutist relvajõudude tagalaülema, kaitseministri asetäitja kindral Vladimir Issakovi erruminekut, kes juhtis relvajõudude tagalateenistust alates 1997 aastast. Mitteametlik info sellest, et eelseisvate muudatustega rahulolematu kindral on andnud avalduse erruminekuks, ilmus massiteabevahendites juba 29 novembril 2008 aastal.

Sõjaväemeditsiin.

Väga tuntav saab olema sõjaväemeditsiinisüsteemide reform, nagu ka pagunitega arstide arv. Nende arvukus väheneb mõningatel andmetel ligi 30 protsenti. Paljud ametikohad muutuvad tsiviilametikohtadeks. Põhiliselt puudutab koondamine kitsa eriala spetsialiste, kes osutuvad välitingimustes mittevajalikeks.
Tuntavalt väheneb ka hospidalide arv- 195-st 129-ni, samuti ka sõjaväe polikliinikute arv 124-st 41-ni. Likvideeritakse ka kaitseministeeriumi viis sanatooriumi ja puhkekodu, samuti ka 17 laatsaretti.
Plaanide kohaselt suletakse 2013 aastaks kõik sõja-meditsiini instituudid. Saraatovi ja Samaara omad peavad lõpetama tegevuse 2010 aastaks, Tomski oma 2011 aastaks, aga kaitseministeeriumi Riiklik Arstide Täiendusinstituut 2013 aastaks. Nagu teatas interviuus meditsiinilise teenistuse kindral-leitnant Vladimir Šappo, teenindatakse praegu sõjaväehospidalides ning –polikliinikutes ligi seitse miljonit inimest aastas, kaasa arvatud erusõjaväelased, ning keegi ei plaani neid sellest õigusest ilma jätta. Samas, nendes garnisonides, kus enam vägesid ei ole, puudub ka vajadus säilitada raviasutusi. Samuti ei pea sõjaväelased otstarbekaks pidada üleval hospitale, mis asuvad teineteisest väikesel kaugusel.

Avalik saladus.

Võrdlemisi hiljaaegu avalikustatud sõjaväereformile on juba osaks saanud ootamatu laim ning kuulujutud. Üheks kõige huvipakkuvamaks selle teema uudistest oli see, et juba 11 novembril 2008 kirjutas Kindralstaabi ülem Nikolai Makarov alla direktiivi „VF relvajõudude reformi puudutavate andmete avaldamise lubamatusest.”. Selle dokumendi avaldamine olla esile kutsutud ohvitseride seas levivast rahulolematusest. Salastatuse rikkumise eest ähvardati vallandamise ja kriminaalvastutusega. Kaitseministeerium kippus kohe algul ennast ähvardavast direktiivist distantseerima. Pole välistatud, et tegu oli tõepoolest kellegi poolt teadlikult ringlusesse lastud „peibutuspardiga”. Ehkki on täiesti usutav, et direktiivi ümberlükkamine on otseselt seotud direktiivi nõuetega- tagada suurem salastatus.

Raske finantsfaktor.
Venemaa juhtkond on juba andnud mõista, et raha armee ümberelvastamiseks kokku hoidma ei hakata. 2009-2011 aastani on sellel otstarbel planeeritud eraldada ligi neli triljonit rubla. Üks triljon, mis on ette nähtud kasutamiseks uue sõjaväetehnika ja relvastuse ostmiseks, eraldatakse kaitseministeeriumile 2009 aastal. Aga uue paljutõotava riikliku relvastusprogrammi projekt, mis on arvestatud 2011-2020 aastateks, peab valitsusele olema esitatud mitte hiljem kui 2010 aasta veebruariks.
Seni aga, kui uskuda sõjaväelasi, ei kulge asjad ümberrelvastumisega kuigi sujuvalt. Näiteks teatas „Krasnaja Zvezdas„ 21 jaanuaril 2009 antud intervjuus insenervägede ülemjuhataja kindral-leitnant Juri Balhovitin, et kaasaegse ja perspektiivse insenertehnika näidised saabuvad temale alluvatesse vägedesse pahatihti üksikeksemplaridena, ning komplekteeritus sellise tehnikaga ei ületa 20 protsenti. Samuti teatas kindral, et vastavalt relvastusprogrammile 2007-2015 oli insenervarustuse ostuks planeeritud tunduvalt vähem raha kui vaja oleks olnud. 2008 aastal tellimust 2009-2011 aastaks küll suurendati. Paraku ei võimalda hinnatõusust tingitud kallinemine osta isegi varemplaneeritut.
Kõige järgi otsustades arvestasid sõjaväeametnikud valesti ka organisatsioonilisteks vajadusteks ette nähtud summasid, mille tõttu võivad armeele uue välimuse ja sisu andmise ajalised tähtajad edasi lükkuda. Nagu hiljaaegu teatas „Interfaks” viitega pealinna allikale, planeerisid sõjaväelased esimeseks veebruariks lõpetada muudatused Kindralstaabi põhilistes ja peamistes juhtimisstruktuurides ning muuta relvajõudude tagalateenistuse struktuuri. Paraku on nad nüüdseks sunnitud tunnistama, et vaevalt õnnestub niivõrd suuremastaabilisi muutusi nendeks tähtaegadeks läbi viia. Samuti kipub ilmselt edasi lükkuma ka 2009 aasta 1 juuniks määratud suurema osa vägede brigaadilisele struktuurile üleviimine.
Ametikohtade vähendamine relvajõududes võib samuti olla edasi lükatud, kuna vastavalt infoagentuuri vestluskaaslase sõnadele „nõuab nende ettevõtmiste läbiviimine kolossaalseid vahendeid, ning arvestades 2009 aasta riigieelarve korrekteerimisplaanidega saavad ka nende plaanide täideviimise tähtajad korrekteeritud.”
Reform võib põhjalikult takerduda ka „korteriküsimuses”. Tuleb ju vastavalt Venemaa seadusandusele tagada relvajõududest vallandatutele kindlustatus elamispinnaga, mille puudust kaitseministeerium tunnetab juba palju aastaid. Elamispinda vajab relvajõududes hetkel üle 130 tuhande inimese. Praktiliselt ei muutu arvud aastate jooksul, kuna vabanenud kohad täituvad järjekordse täiendusega.VF Kindralstaabi ülem kindral Nikolai Makarov teatas juba, et ennetähtaegselt vallandatud sõjaväelased võivad asuda elama Siberisse, Kaug-Itta, Tatarstani ning Baškiiriasse. Võib vaid ette kujutada, kuidas reageerivad ohvitserid nende plaanide praktikas realiseerimise katsetele.
Siiski võib olla kindel, et vaatamata kõigile raskustele ei loobu juhtkond armee reformimisest. Saab ilmseks ka see, et varem teada antud tähtaegadele ei maksa erilist tähelepanu pöörata. Kas ei arvestanud armee reformi ideoloogid ettevõtte mastaapsusega või sundis vajadus eelarve korrekteerimiseks seoses finantskriisiga kaitseministeeriumit tempot alandama. Millal siis täpselt täidab sõjaväe juhtkond oma lubaduse ning loob kompaktsema, kaasaegse ning kaasaja nõuetele vastava armee, jääb üle vaid mõistatada. Ning kas reformide tulemusena muutub teenistus selles armees prestiižikamaks, jääb samuti pinnaks spekulatsioonidele. Ei sõltu see ju vaid relvastusest ning struktuurist, vaid ka sõjaväelaste ainelisest kindlustatusest. Selle ligiaegadel tuntava paranemise perspektiividest kaitseministeerium millegipärast aga põikpäiselt vaikib.


Андрей Федоров

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.p...der=asc&start=0

Muutis raux111, 10 mai 2009 - 16:34.

[Streamer2]

Noh, tuleks ka seda arvesse võtta millest avalikkus ei tea...
Kas te tõesti olete nii naiivsed, et arvate, et neil pole varukas mingit tehnoloogiat millest me unistadagi ei oska.

Nagu maailmas juba seaduseks...
Algatuseks militaarne otstarve ja peale seda tsiviil ja avalikkus...

Niikaua kuni me ei tea tervet arsenali, mis avalikkuse eest varjatud on, niikaua ei oska ka objektiivselt hinnata olukorda...

Kindlasti käib ameeriklastel kui ka venelastel kuskil keset pärapõrgut mitmekümne meetri sügaval olevas laboris mingi salastatud tehnoloogia väljatöötamine...

Sellise sõja puhul oleks kaasatud ka kõik teised maailma riigid ning väga suur tõenäolsus on, et saabub südaöö ning koos sellega ka MAD ja siis on kõik kaotanud.


"I don't know what kind of weapons will be used in the third world war, assuming there will be a third world war. But I can tell you what the fourth world war will be fought with -- stone clubs." - Albert Einstein

[ManiacM]

raux111, 10 mai 2009, 17:13, kirjutas:

Keegi pole nii idioot,et tuumasõda alustaks sellist asja tehakse ikka viimases hädas.Mitte,et kohe esimene pauk ja pool maailma kadunud.
//Militaarnetist jäi kunagi meelde eks ma otsi pilti nüüd kähku,Mälu järgi peaks Su-34 olema Pead muidugi ei anna,et just 10 neid on,kuna see postitus kust seda omalajal lugesin oli nii ~2006 aastast vist.
Usa 250 võtsin umbes,päris täppisteadust ei hakka ka siin taga ajama mingi F-22 raptoreid peaks olema ~115 mõtlesin,et äkki F-35 on ka niipalju umbes

Midagi sellist:

Joonistused jäävadki joonistusteks..

[Andrus]

ärge unustage, et usal on tsäkk norris
minumeelest suht mõtetu teema, kes võidaks sõja või kes mitte. see selguks sõja käigus, kõike võib ju ette tulla.

[Rainer*]

Suurus ei oma tähtsust.
Toon näite II Maailmasõjast.
Sinimägede lahing.

Saksamaa (Waffen-SS)
22,250 troops
7 tanks
80 assault guns
49 bombers

Kaotused:

10,000 troops
2,500 of them dead
6 tanks


Venemaa:
136,830 troops
150 armoured vehicles
1680 assault guns
546 aircraft

Kaotused:
130,000 troops,
35,000 of them dead
157–164 tanks

Et jahm. Siiski pooldan USA-d.

Sorry kirjavea pärast

Muutis m6rvar, 11 mai 2009 - 13:54.

[Roman]

Sa paned veits mööda ju , kaotused on suuremad kui algselt oli vägesid .

[-KRIS-]

Jumala õige kusjuures!

[Wreck!e]

USA jääks peale, kasvõi kulutusi võrreldes.
+ 90% Vene sõjatehnikast on aegunud.

[Sadist]

Traktor, 10 mai 2009, 12:47, kirjutas:

Oleksid pidanud tegema teema Hiina vs Usa, vot seal on juba mida võrrelda.

Mida sa seal ikka võrdleks? Hiina teeks USA-le siis ka ära, kui neile ainult kirved ja kirkad kätte anda; ennem saab USA-l ammo otsa, kui hiinlased.

ManiacM, 10 mai 2009, 17:17, kirjutas:

Kuid on keegi sellepeale mõelnud kuidas see sõda väljanägema hakkaks..? Kus ja kelle pinnal..? Mis oleks sõja eesmärk ja motiivid..?  Vaevalt lähevad venelased oma roostes armeega Põhja - Ameerikat vallutama..  Palju tõenäolisem variant on, et USA astub kellegi kaitseks välja või käivitub artikkel 5..  Kuid sellegi poolest ei lähe USA eluilmas Moskvat vallutama, sest sel oleks  ainult 2 varianti  kas lutti saamine või tuhandetesse ulatuvad kaotused nii inim kui ka tehnika ressurisis.. Võitu kui venelaste armee hävitamist või riigi vallutamist sealt ei tule..

Ofc kui need kaks sõdima hakkavad, siis mingil kolmanda riigi territooriumil.
Üks laseks teise riigi sõjalaevad põhja ja lennukid alla, kui teine üritaks esimest rünnata, kuid kuna USA on parema väljaõppe ja tehnoloogiaga; ning väiksema pindalaga, peaks olema Venemaad lihtsam rünnata.

// Esimese laksuga ütleks küll, et USA võidaks.. Aga kui mingil imekombel Vene sõjavägi jõuab enne seda, kui USA Venemaale, Põhja-Ameerika mandrile ja õhib suuremad USA sõjaväe baasid, siis on venkudel võimalus.

Muutis Sadist, 11 mai 2009 - 14:44.

[Mar+Tin]

Sadist, 11 mai 2009, 15:40, kirjutas:

Mida sa seal ikka võrdleks? Hiina teeks USA-le siis ka ära, kui neile ainult kirved ja kirkad kätte anda; ennem saab USA-l ammo otsa, kui hiinlased.

Irw, hästi öeldud, Usa paneks asja kinni.

[Meelis]

Esimeses postituses need arvud küll õiged pole... ~ x10 peaksid need seal olema.

Muutis Meelis, 11 mai 2009 - 22:36.

[vegy]

Ma arvan kah, et ennem võrdleks USA-d Hiinaga kui Venemaaga

[Andre`]

Ei tasu unustada ka ,et venelastel on värdjalt visa hing,need ei anna kunagi alla ju.

[metsavaras]

Ilmselt USA, kuna neil tehnika parem, väljaõpe ka ilmselt.
Venelased mängiks massiga.

[Icetigermw]

Sellise sõja puhul kaotaksime kõik.

[Rolleh]

kunral, 10 mai 2009, 11:08, kirjutas:

..

Ameeriga Ühendriigid:

..

Sorri - just pointing that out . Et mitte väga offtopic olla, the US did it before and WOULD do it again.