Sellel teemal on 1 vastus

[Mar+Tin]

Nonii. Homme tuleb töö ja mul pole õpikut.
Töö on sõnade/mõistete peale.

Ehk siis kui mult küsitakse neid kuidas ma vastan?
Mõisted:

1) funktsioon
2) argument
3) funktsiooni väärtus
4) võrdeline seos
5) võrdetegur
6) võrre
7) võrdekujuline võrrand
8) pöördvõrdeline seos
9) lineaarfunktsioon
10) lineaarliige
11) vabaliige
12) hüperbool
13) võrde põhiomadus
14) võrde sise ja välisliikmed.


SUUR aitäh kes äraoskab teha / vastata
Teema on muidu Võrdeline ja pöördvõrdeline seos. Lineaarfunktsioon

[klaabu]

Funktsiooniks nimetatakse eeskirja, mille kohaselt igale hulga X elemendile seatakse vastavusse mingi üks hulga Y element.

Võrre – võrdeks nimetatakse tõest võrdust kahe suhte vahel.
a/b = c/d või a:b = c:d,
kus a, b, c ja d on võrde liikmed. Muutujad a ja d on võrde välisliikmed, b ja c siseliikmed.

Võrde põhiomadus – võrde mõlemaid pooli võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Võrde ühe poole lugeja ja teise poole nimetaja korrutised on võrdsed. Võrde põhiomadust nimetatakse ka ristkorrutise reegliks.

II võrde põhiomadus – võrde välisliikmete korrutis võrdub tema siseliikmete korrutisega: ad = bc

Võrdeline seos – kaks muutujat on võrdelises seoses, kui nende suhe on konstantne (muutumatu) y/x = a
Suurust a nimetatakse võrdeteguriks.

Võrdelise seose korral ilmneb, et ühe suuruse suurenemisel mingi arv korda suureneb ka teine suurus sama arv korda. Võrdeline seos on näiteks kauba koguse ja kauba hinna vahel, tööaja ja tööhulga vahel jne. Teepikkus ja aeg on võrdelises seoses ühtlase liikumise korral.

Pöördvõrdeline seos – kaks muutujat on pöördvõrdelises seoses, kui nende korrutis on konstantne ehk muutumatu. xy = a,
kus a on mingi nullist erinev arv a ≠ 0

Sellest seosest saab muutuja y avaldada x-i kaudu: y = a/x
Niisugune avaldis on pöördvõrdelise seose põhikuju.

Kui kaks muutujat on pöördvõrdelises seoses, siis ühe muutuja suurenemisel teatud arv korda teine muutuja väheneb sama arv korda, ja vastupidi.

Pöördvõrdelise seose näiteks on kiiruse ja aja seos mingi kindla vahemaa läbimisel. Kui sõidukiirus suureneb teatud arv korda, siis sõiduaeg väheneb sama arv korda, ja vastupidi. Samasugune olukord on ka näiteks mingit tööd tegevate tööliste arvuga ja selle töö teostamise ajaga. Kui näiteks töölisi on kaks korda vähem, venib tööaeg kaks korda pikemaks, ja vastupidi.

Hüperbool – funktsiooni y = a/x graafik on hüperbool, mis koosneb kahest koordinaatide alguspunkti suhtes sümmeetrilisest harust. Kui a > 0, siis asub hüperbool I ja III veerandis, kui a < 0, siis II ja IV veerandis.

Hüperbool on pöördvõrdelise seose graafik.

Lineaarfunktsioon – lineaarfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mille valem on esitatud lineaaravaldisena y = ax + b

Liiget ax nimetatakse lineaarliikmeks, liiget b aga vabaliikmeks.

Kui vabaliiget (b) ei ole, b = 0, siis saame võrdelise seose y = ax
Seega on võrdeline seos lineaarfunktsiooni erijuhtum.