Hüppa postitusele

Change

Jaan Tangsoo


Sellel teemal on 2 vastust

#1
Külaline_August_*

  • külalised
  • Liitus:--
Spoiler


Tsitaat

Kui teen füüsilist tööd, siis niikaua kuni väsimusest ümber kukun, kui loen siis teinekord 20 tundi jutti, söön oksendamiseni ja joon koomani.


Kroonukuue kütkes (1991)
Hanejaht (2003)
Valguse vari (2004)
Vahva jänes Tillu (2006)
Marukoer (2007)
Kotermann Juko imeline reis läbi Eestimaa (2007)
Méduse’i parv (2008)
Valga Valka (2009)
XX sajandi legende (2009)
Jantsa kalaraamat (2009)
Perroon (2010)

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?val...ng=Jaan+Tangsoo

Eelkõige sai teema tehtu romaani Meduse'i parv pärast.
Esiteks soovitan lugeda põgusaks tutvustuseks kirjanikust antud artikli
http://www.postimees.ee/?id=38239

Tegemist on kindlasti väga huvitava kirjanikuga. Alustades sellest, et ta on kirjutanud palju, kuid juttu temast jagub kole vähe.
Kui öeldakse, et vene kirjanikuks startides on parimaks algallikaks looduslapselikus koos raske lapsepõlvega, olnuna vahepeal narkomaan või prostituut, siis meie kultuuriruumis sellist tendentsi naljalt ei märka. Iseenesest pole selles midagi otseselt halba, aga selline asi oleks vajalik kultuuri mitmekesistumiseks.
Siin tulebki mängu Jaan Tangsoo. Vaevalt tal küll raske lapsepõlev on olnud ning vaevalt ta narkootikumidega jännanud on, kuid mäekõrgusi joomapäevi ning alkoholiprobleeme tundub, et on temalgi rohkem kui piisavalt olnud.
Ma ei oska võtta seisukohta tema teiste teoste suunal, mida ma isegi käes pole hoidnud, kuid tõsieluline Meduse'i parv on juba sisult selline raamat, et kui tema autoriks oleks olnud kirjaoskamatu isend, naelutaksin ennast nii või naa viimaste lehtedeni koos teosega tugitooli või kuhu iganes.
Meie õnneks Jaan Tangsoo kirjaoskamatu pole.

Meduse'i tagakaanelt.

Tsitaat

Eranditult kõikide siin teoses kujutatud isikute taga on reaalsed inimesed, keda olen tundnud oma elu erinevatel etappidel.
Enamik neist on surnud. Kusjuures suur osa neist muutus niinimetatud korralike inimeste silmis elavateks laipadeks enne oma bioloogilist lõppu.
Neid nimetatakse jätisteks, aga mina nii ei arva. Pigem vastupidi. Pigem on jätised need, kelle poolt on loodud kommunistlik või kapitalistlik põrgu, kus mõned ei pea lihtsalt vastu ja valivad enda jaoks tee, mida nimetatakse kergemaks vastupanuks.
Mõni nende seast on olnud tõepoolest lurjus. Paljus siin teoses kujutatud isikud on aga olnud oma inimlike omaduste poolest sedavõrd kõrgel tasemel, et maailma papid, kindralid ja poliitikud pole väärt nende juuksekarvagi.
Tavaliselt leitakse säherdustest inimestest kõneldes, et nende koht on hullumajas. Aga kummal pool aeda on hullumaja?


Soovitan kõigil neonetlastel see raamat kätte võtta ning juba esimese paarikümne lehenatukese veergudel veenduda, millises ühiskonnas elavad mõningad inimesed siinsamas meie kõrval. Kuidas purjutavad eluheidikud ei tee väljagi verest tühjaks voolavast joomakaaslasest, lihtsalt sellepärast, et too viis oma kunagise abikaasa enesetapuni, varastades talt kõik, mis vähegi võimalik. Ja seda päriselt ning ehedalt, kaugel kaugel marguskarulikust romaanikäsitlusest.

Et siis, kirjutage, kes on lugenud, mis mulje jättis, kes kavatseb lugeda jms.

#2
Solaris

    Liige

  • liige
  • Postitusi:3 090
  • Liitus:12 jaan 2005
  • Sugu:mees
Täitsa huvitav, kunagi võiks Méduse'i parve lugeda küll, tagakaane põhjal. Ega olnud varem kuulnud sellisest kirjanikust, ta pole eriti suuremat sorti kajastust leidnud vist. Aga kui sa marguskarulikkust nimetad, siis mingit paralleeli saab sealt tõmmata, või ainult vastandada? Eks seegi ütleb midagi.

Mehel pole wiki't isegi.

Muutis Solaris, 28 detsember 2010 - 16:36.


#3
Külaline_August_*

  • külalised
  • Liitus:--
Otse öelda, siis Margus Karu kirjuta labast noorsoojutustust. Seal pole mingit ideed, ta ei ole kirjanduslikult niivõrd võimekas, ta on tugevalt klišeeline jne. Ma ei vaidle, et see ta lugu võib kirjandusvõhikule põnev olla, aga Tangsoo kirjutab kirjanikumõõtmetes põnevat lugu.





1 kasutaja(t) loeb seda teemat

0 liiget, 1 külalist, 0 anonüümset kasutajat