Sellel teemal on 3 vastust

[mrtn]

Ehk oskab keegi aidata järgmise ülesannetega?

http://www.upload.ee...49/scan0001.jpg

[mrtn]

Ehk oskab ikkagi keegi natuke aidata mind selle teemaga, eriti jännis olen selle füüsikaga

[Madis.]

1.
Elektrilaeng (q või Q) näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Looduses leidub kahte liiki elektrilaenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Sama-märgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral aga tõmbejõud. Elektrilaengu SI-ühikuks on üks kulon (1 C).
Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid.Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale E = F / q . Elektrivälja tugevust võib lühidalt nimetada E-vektoriks. E-vektor on alati suunatud positiivselt laetud kehast eemale ja negatiivselt laetud keha poole (plussilt miinusele).
Superpositsiooni printsiip (liitumise põhimõte): kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektoreid liita. Superpositsiooni prontsiip tuleneb välja omadusest mitte segada teist välja (väljaosakesel ei ole vajadust personaalse ruumi järele).
Aine dielektriline läbitavus e näitab, kui mitu korda on elektriline jõud vaakumis (F0) suurem jõust antud aines (F). e = F0 /F, seega F = F0 / e .
Välja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on väljavektor selle joone puutuja sihiline. Jõujoone suund ühtib väljavektori suunaga. Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt.
Elektrilaengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Laeng võib tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja –q üheskoos).
Pinge U on kahe väljapunkti potentsiaalide vahe, potentsiaal aga on pinge mingi kokkuleppelise nulltaseme suhtes. Pinge kirjeldab olukorda, milles välja jõud tööd teevad. Pinge on suur seal, kus töö on pingeline (seda tööd on raske teha).
Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb väli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest punktist teise: U = A / q. Potentsiaali ja pinge ühikuks on üks volt.
Üks volt (1 V) on pinge elektrivälja kahe punkti vahel siis, kui laengu 1 C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli töö 1 J : 1 V = 1 J / 1 C .

2. Vaata ülespoole.

3. Vaata mõistet dielektriline läbitavus ülevalt

4. Tolmukübe liigub samanimelisest punktlaengust eemale, sest samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised tõmbuvad.

5. Coluombi seadus. F = k x q1 x q2 / r^2

k = 9*10^9 *N * m^2/C ^2
r= 3 mm
q1=5 nC
q2=3nC


F(vaakumis)= [9*10^9*5*10^-9 C * 3*10^-9 C] / [(3*10^-3)^2] = 0,015 N
F(petrooleumis) = F(vaakumis)/ e (dielektriline läbitavus) = 0,015 N/ 2,1 = 0,0071 N

6. http://et.wikipedia....Elektrijuhtivus

7. Ei muutu. Coulombi seaduses q1 ja q2 mõlemat korrutad kahega = 2x2=4
Kauguse ruut (2r)^2 = 4*r^2. Ehk siis valemist on näha lugeja ja nimetajas mõlemas neljad taanduvad välja. Pane lihtsalt uued andmed 5. ülesandesse.

8. Sama mis viies ülesanne, ilma dielektrilise läbitavuse arvestamisega ehk siis vaakumis. q1 on elektroni elektrilaeng, q2 prootoni elektrilaeng. Asenda lihtsalt andmed.
q1=-1,6 × 10^–19 kulonit.
q2=1,6 × 10^−19 kulonit



10. Punktlaeng Q tekitab endast kaugusel r väljatugevuse E= kQ /r^2

E = 130 V/m = 130 N/C
k = 9*10^9 *N * m^2/C ^2
r= 6400 *10^3 m
Q=E*r^2/k = 130 *(6400*10^3)^2 / 9*10^9 = 591644 C (kulonit)

Rohkem ei jaksa, vb teen hiljem

Muutis Madis., 16 jaanuar 2011 - 21:36.

[TrevoR]

madis või keegi teine ei viitsi ülejäänud ülesandeid ka ära teha tänase õhtu jooksul?