Sellel teemal on 6 vastust

[Layup]

Füüsikas kontrolltöö tekstülesannete peale ja keegi klassist ei oska. Kui keegi aitaks/seletaks natukene, oleksin väga tänulik!

http://www.upload.ee...62475/photo.jpg

[makaak]

mis klass?

[Thumser]

Pildi järgi mingi 8.klass, irw.
Ei usu, et klassis on kõik nii tumbad.

[NinjaMaster]

Pascali seadus - rõhu teema. Peaks olema jah, 8. või 9. klass. Kui sul on konspekt antud teemast ja tibake mõtlemist ei tohiks raske olla.

[Mihkel.]

seal on kõik ül. ühe valemiga tehtavad... edu tegemisel..

[klaabu]

5. Keha ei upu siis, kui vedeliku üleslükkejõud ületab raskusjõudu. S.t tennisepall ei upu parajasti siis, kui vedeliku üleslükkejõud on suurem keha raskusjõust. Vastuseks kõlbaks ka, et palli tihedus ei tohi olla suurem kui vee tihedus (nt toimib nii päästevest: kuivõrd õhu tihedus vestis on väiksem kui vee oma, siis hoiab see inimest vee pinnal).

8. a) 60 N/dm²
1 Pa on loetud võrdseks 1 N/m²-ga, aga sul on vaja dm², seega tuleb sul m²-d sobivaks teisendada.
1m = 10 dm, ruut (pindala) on külg korda külg, seega 1m² = 100 dm²
60N / dm² = 60N / 0,01m² = 6000N / 1m² = 6000 Pa

b) 0,05 kPa = [kilo = 1000] = 0,05*1000 Pa = 50 Pa = 50 N/m²

13. Mida kõrgemal mägedes õhurõhku mõõta, seda väiksem on õhumassi rõhk, sest mägede kohal on õhusammas väiksem ja õhk hõredam.

14. Süstlas tekib alarõhk ja õhu rõhumisjõud surub vedeliku süstlasse.

[klaabu]

Natuke viitsisin veel teha:

3. Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab rõhumisjõudu pindalaühiku kohta. Kui pind on suurem, siis rõhk on väiksem (500/10 > 500/200). Näiteks jäält sisse vajunud inimest peab aitama just selle asjaolu tõttu roomates, mitte püsti seistes.

1 Pa = 1N/m² => 100 000 Pa = 100 000 N/m² = [1m² = 100 dm² = 10 000cm²] = 100 000 N/ 10000cm² = 10N/cm²

Rõhk 1cm² pinnale on 10 njuutonit.

4. Tina üleslükkejõud on suurem, sest tema tihedus on suurem.
Vt ka nt http://phet.colorado...uoyancy_en.html

6. Seda saab lahendada Archimedese seaduse abil. Väga primitiivselt: keha tõrjub välja niisama palju vett, kui suur on tema mass.

On tarvis ära mõõta vee kogus (ruumala), mida anumasse (nt liitrine kann = 1dm³) valad. Anum tuleb valada täiesti täis. Paned apelsini anumasse. Nüüd tuleb mõõtesilindriga ära mõõta vee kogus, mille keha välja tõrjus. Selleks mõõdad ära veekoguse, mis kannu tuleb juurde valada. Kuivõrd vedeliku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga, ja et üleslükkejõud on vee tiheduse, ruumala ja raskuskiirenduse korrutis ja et see lugu on võrdne apelsini raskusjõuga (massi ja raskuskiirenduse korrutis), siis ongi võimalik apelsini mass teada saada.

10. Ei, sest tuukri tihedus ei muutu.

12. 752 mmHg tähendab, et õhurõhk selles punktis on niisama suur, nagu avaldab rõhku 752-millimeetrine elavhõbedasammas mingile kehale (nt lauale)