Sellel teemal on 3 vastust

[NO Sh1t]

1)Vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud. (Võrdlus elektrostaatilise jõuga)
2)Vooluga juhet ümbritsev magnetväli.
3) Homogeenses magnetväljas tiirleb prooton sagedusega 10 tiiru sekundis mööda 50 cm raadiusega trajektoori. Milline on magentiline induktsioon

oleks väga tänulik kes oskaks neile küsimustele vastata .kiiret pole mingi neljapäevaks või reedeks vaja alles

[NO Sh1t]

bump,
oleks hädasti abi tarvis, järgmise nädala jooksul vaja ära teha aga kahjuks ei oska midagi :S

[klaabu]

NO Sh1t, 20 veebruar 2012 - 18:10, kirjutas:

1)Vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud. (Võrdlus elektrostaatilise jõuga)
2)Vooluga juhet ümbritsev magnetväli.
3) Homogeenses magnetväljas tiirleb prooton sagedusega 10 tiiru sekundis mööda 50 cm raadiusega trajektoori. Milline on magentiline induktsioon

oleks väga tänulik kes oskaks neile küsimustele vastata .kiiret pole mingi neljapäevaks või reedeks vaja alles

1. google "vooluga juhe elektrostaatiline", kohe esimene vaste: http://www.fyysika.e...kavad/g_kolmas/

"magnetväljal on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalikku tekitajat – püsimagnet ja vooluga juhe, elektrostaatilisel väljal aga ainult üks – laetud keha, seletab nimetatud asjaolu ilmnemist väljade geomeetrias"

2. Magnetvälja tekitab elektrivool (laengukandjate liikumisega kaasnev elektrivälja muutumine)

Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega ristuvassse asendisse (Oerstedi katse). Kui ühisel keskristsirgel paiknevates paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Ristuvate juhtmete vahel jõudu ei mõju.

Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Väljaspool püsimagnetit kulgevad jõujooned põhjapooluselt lõunapoolusele (N -> S). Magnetvälja jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Magnetväli on solenoidaalne väli ehk pöörisväli.

http://kool.nero.net...sa_p6hivara.rtf

3. Normaalkiirendus, mis hoiab prootonit orbiidil: a = v² / r
Lorentzi mõju prootonile: F = qvB
Lorentzi jõu poolt tekitatud kiirendus elektronile: a = (qvB) / m
Normaalkiirendus ja Lorentzi jõu poolt tekitatud kiirendus peavad olema üksteise suhtes võrdsed:

v² / r = qvB / m => [sellest võrdusest saad avaldada magnetilise induktsiooni B, mistarvis korrutad mõlemat avaldist m-ga ning jagad mõlemad avaldised läbi qv-ga] => B = mv² / qvr

Kiirused saab taandada: B = mv / qr

Prootoni mass m on 1,6726 * 10^–27 kg ja tema laeng q on 1,602 * 10^–19 C (kulonit), prootoni kiirust ilmestab antud juhul niisugune valem: 2*pii*sagedus (2*pii*f).

[NO Sh1t]

Tänan kanakukk, tõeline elupäästja.