Sellel teemal on 102 vastust

[XchopperX]

frantic, 23 jaanuar 2014 - 19:57, kirjutas:

orgkom on lebo. kõik peale uudise sotsioloogia ning kommunikatsiooni eetika ja infoõiguste aluste on nohu.

Sa vist reporteritööga ei ole kokku puutunud ma vaatan.

[frantic]

rääkisin esimese kursuse kevadsemestrist, aga muidu olen küll )

[olenmatu]

Lõpetasin ka reporteritöö eelmisel semestril. Pmts võttis see aine kogu tähelepanu endale. Vaevu sai mujal ainetes kohal käidud. Aga oma praktilise kogemuspagasi tagamise tõttu on tegu kõige vajalikuma ainega ajakirjanikule kohe kindlasti. Palju kogemusi, mida kaasvõitlejatega veel pikalt meenutada saab. Eneseareng oli silmnähtav nii üldises suhtlemises kui ka kirjalikus eneseväljenduses. Üldiselt väga meeldejääv ja üliarendav kogemus, kuigi enam seda läbi elada ei sooviks

Olen siis hetkel bakaga täpselt poole peal ja olen endiselt väga rahul. Praktikat on olnud ajakirjanduses piisavalt. Valisin just ajakirjanduse suuna ja ütleks, et minusuguseid on sel erialal vähem kui neid, kes kommunikatsioonile keskenduvad.

[MaZ]

Teen väikese kokkuvõtte esimese kursuse sügissemestrist, äkki on kellelegi kasu ning tulevastel õppuritel hea lugeda:

Aine nimetus: SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE
Õppejõud: Olev Raju, Eve Parts, Viktor Trasberg, Helje Kaldaru (viimased 2 ainult seminarides)
Maht: 6 EAP
Enne oma õpingute alustamist kuulsin just selle aine kohta kõige rohkem hirmujutte, kuid tegelikult polnud nii hull midagi. Iga kord toimub loeng, kus räägitakse teooriast, ja peale seda seminar, kus lahendatakse ülesandeid. Osalemine pole kummaski kohustuslik; loengutes võiks minumeelest kohal käia, kuid seminarid ei andnud mulle küll suurt midagi juurde. Võibolla see oleneb ka õppejõust, kuid seltsimees Olev Raju, kes oli minu seminarirühma õppejõud, suutis pigem poole ajast keeruliste lahendustega mind segadusse ajada ja teise poole ajast rääkis, kuidas ta Mart Laari või teisi koalitsiooniparteide poliitikuid ära omab. Hiljem õpikut lugedes ja kursakaaslastega konsulteerides sai ainest rohkem sotti. Semestri jooksul toimub 2 kontrolltööd, millest parima punktid annavad sulle kuni 30% eksami hindest. Eksam pole ka midagi hullu, õpikut lugedes saab selgeks. Lõpphindeks oli mul D.

Aine nimetus: SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE
Õppejõud: Tarmo Strenze
Maht: 3 EAP
Lihtne ja vahel ka huvitav aine, kuid tihtipeale läheb ka suureks mulliajamiseks ning vältimatult tekib pähe küsimus, et kuidas see aine küll ajakirjandusega seotud on. Õppejõud on tore, viskab vahel kildu, kuid nagu ma siit teemast olen aru saanud, siis need naljad on tal iga aasta samasugused. Kursuse jooksul pead tegema ühe referaadi (praktiliselt kõik, kes õigeks ajaks esitasid, said max punktid) ja lõpus eksami. Õppisin eksamiks ühe öö ja sain B.

Aine nimetus: SISSEJUHATUS ÜHISKONNATEOORIASSE
Õppejõud: Henn Käärik ja sada muud inimest
Maht: 3 EAP
Kattub natuke sotsioloogiaga, kuid keskendub rohkem konkreetsetele nimedele. Minumeelest oli see kõige igavam aine kogu semestri jooksul ja ega ma seal ausaltöeldes eriti kohal ka ei käinud (vedas, et mul on toredad kursakad, kes konspekte jagavad, sest õppejõud ei kasuta slaide). Iga nädala tagant toimub seminar, mis võivad olla lahedad ja ka surmigavad, olenevalt õppejõust (ja ka rühmakaaslaste aktiivsusest). Lõpus toimub avatud materjalidega eksam, kuid see ei tähenda, et õppima ei pea ja kõik vastused saab konspektist maha lugeda. Tegemist on testitööga ja õigeid vastusevariante võib olla mitu, samuti on vastusevariandid üksteisega kohati väga sarnased. Ise läksin sellega alt ja suutsin esimese korraga F-i saada, hiljem õppisin ka natuke ja sain C.

Aine nimetus: EESTI KEEL JA STILISTIKA
Õppejõud: Katrin Kern
Maht: 3 EAP
Väga lahe ja arendav aine. Õppejõud on muhe ning praktikumid annavad palju juurde. Aine eeldab ka kaasa töötamist, et sellest midagi kasu oleks, aga kõik on õpitav. Hinne kujuneb kahest kontrolltööst ja eksamist, minu lõpphindeks oli C.

Aine nimetus: ÕPIOSKUSED ÜLIKOOLIS
Õppejõud: Kadri Ugur, Andra Siibak, Maria Murumaa-Mengel
Maht: 4 EAP
Kui ma oma sõpradele mainisin, et mul on selline aine nüüd ülikoolis, siis nad lihtsalt naersid mu üle. Tobe nimi ja minu arvates tobe ülesehitus, algab väga lihtsalt, kuid läheb suhteliselt järsku aeganõudvaks, minumeelest oli just selles aines sügissemestril kõige rohkem kodutöid. Loengud võivad toredad olla, kuid see oleneb õppejõust, Siibak ja Ugur mulle eriti ei meeldinud (viimasega tuleb mul veel päris palju kokku puutuda, äkki arvamus muutub?), kuid Murumaa-Mengel oli väga motiveeriv. Positiivset veel nii palju, et iga kodutöö kohta saab ka korraliku tagasiside. Lõpphinne C.

Aine nimetus: SISSEJUHATUS KOMMUNIKATSIOONI JA MEEDIASSE
Õppejõud: Marju Lauristin, Ragne Kõuts-Klemm, Laur Kanger
Maht: 5 EAP
Üks mu lemmikumaid aineid sügissemestril. Lauristin teab, millest ta räägib ja oskab oma kogemusi ning teadmisi huvitavalt edasi anda. Kodutööd ja seminarid valmistasid mulle alguses raskuseid, kuid hiljem sain juba paremini hakkama. Midagi kaelamurdvat ei ole, aga vaeva peab ikka nägema. Tee kodutööd ära, osale seminaridel ja soorita kontrolltöö ning ilmselt on koos piisavalt palju punkte, et eksamit ei pea tegema. Ei oska midagi negatiivset selle aine kohta öelda.

Aine nimetus: EESTI MEEDIASÜSTEEM JA MEEDIAKASUTUS
Õppejõud: Ragne Kõuts-Klemm
Maht: 4 EAP
Nimi kõlab huvitavalt, aga loengud olid üsna igavad. Õppejõud armastab rääkida väga väga palju statistikast, mis muudab ta jutu üsna kuivaks. Ausaltöeldes ei mäleta ma sellest ainest suurt midagi, kokku oli vist 3 kodutööd, millest 1 oli ettekanne. Kodutööd õnnestusid hästi, kuid ettekandel lasi üks rühmaliikmetest meid esitamise ajal odavalt üle, niiet hindeks kujunes C.

Aine nimetus: INFOALLIKAD JA INFOOTSING
Õppejõud: Regina Lapp
Maht: 4 EAP
E-õppel põhinev aine. Iga nädal on väike ja lihtne kodutöö, kuid võid selle ka paar nädalat hiljem saata, õppejõud on väga vastutulelik (ise kurvitarvitasin ka kahjuks seda ühe korra). Aine lõpus peab kirjutama lühiessee ja sooritama eksami, mis oli väga-väga lihtne. Sain B, kuna ei viitsinud esseed kirjutada.

Nüüd algasid mul sellised ained: Uudise sotsioloogia, kommunikatsioonieetika, kuulamistreening ja intervjueerimine, kriisi- ja katastroofipsühholoogia, kultuurilugu, Eesti ajakirjanduse ajalugu ja vabaaine nimega keskaegsed linnad. Esimese nädala lõpuks on muljed üldiselt positiivsed, kuid ma juba kardan seda töölaadungit, mis ilmselt paari nädala pärast kaela sajab. Samas, tõotab tulla huvitav ja töökas semester.

Muutis MaZ, 13 veebruar 2014 - 16:58.

[olenmatu]

Ugur muutub ajapikku palju meeldivamaks õppejõuks .
Aga see semester on sulle kindlasti palju põnevam! Ajakirjanduse ajaloos oleme teie kursusega koos kah.

[XchopperX]

Ugurit ei sallinud mina üldse, nagu lasteaiakasvataja, kes suhtub ka tudengitesse nagu lasteaialastesse. Sobiks rohkem põhikooliõpetajaks kui ülikooli õppejõuks.
Strenze on alguses tore ja muhe aga lõpuks avastad ikka, et tegu on eliitkoole vihkava pervoga, kelle loengutest mitte midagi asjalikku külge ei saa.

Mis su uude semestrisse puutub, siis uudise sotsioloogiat võta tõsiselt, Pullerits on halastamatu, igaks korraks kodutöö + iga loeng kontrolltöö. Neid niisama läbi libistada ei saa ja mingit mulli ei ole võimalik ajada, pead kõik materjalid läbi lugema, et tööd edukalt teha. Minu ajal oli tal reegel, et kolm F'i kodutööde/kontrolltööde peale kokku tähendas automaatset läbikukkumist ja selles osas ei teinud ta mingeid järelandmisi. Ise sain ainest läbi alles neljanda eksamiga, aga minu ajal oli eksamil eriti debiilne formaat (eeldas, et sul on uudise käsiraamat 100% peas) ja väga ranged hindamiskriteeriumid (eksamil uudise kirjutamisel võrdub üks ainus faktiviga läbikukkumisega), viimasel aastal ta juba muutis natuke eksamit mõistlikumaks.

[MaZ]

Olen küll alles 1. kursuse tudeng, aga mõtlesin, et võiks sel suvel kuskil ajalehetoimetuses juba kätt proovida. Saan aru, et see oleks õppekava väliselt, kuid kihk kasvõi praktikale minna on suur. Mis teadjamad inimesed siin arvavad, soovitate või on veel liiga vara?

[Kristjan.]

Kust ma saan suulise eksami graafikut näha?

[MaZ]

Kristjan., 12 juuli 2014 - 15:12, kirjutas:

Kust ma saan suulise eksami graafikut näha?

http://www.yti.ut.ee...uude-ajakavad-0

Muutis MaZ, 12 juuli 2014 - 17:01.

[Tanel.]

MaZ, 07 aprill 2014 - 12:40, kirjutas:

Olen küll alles 1. kursuse tudeng, aga mõtlesin, et võiks sel suvel kuskil ajalehetoimetuses juba kätt proovida. Saan aru, et see oleks õppekava väliselt, kuid kihk kasvõi praktikale minna on suur. Mis teadjamad inimesed siin arvavad, soovitate või on veel liiga vara?

Tõmba kohe Pulleritsule erameil või proovi kätt Linnalehes. Käiakse ka enne ülikooli.

Muutis Tanel., 12 juuli 2014 - 21:35.

[Kristjan.]

Kuidas lahendasite enda jaoks dilemma ajakirjandus vs kommunikatsioon. Võtsite mõlemad? Kui ma õigesti aru saan, siis alguses valima veel ei pea.

[XchopperX]

Kristjan., 21 august 2014 - 14:55, kirjutas:

Kuidas lahendasite enda jaoks dilemma ajakirjandus vs kommunikatsioon. Võtsite mõlemad? Kui ma õigesti aru saan, siis alguses valima veel ei pea.

Teise aasta keskel mu mälu järgi tuli see valik ära teha, mis tegelikkuses ei tähenda mitte midagi. Lõputunnistusele läheb ikka "ajakirjandus ja kommunikatsioon".
Mina sain enda jaoks üsna kiiresti aru, et ajakirjandus ei ole minu jaoks, mingist loovast tööst oli asi kaugel, pigem on tegemist lihtsalt ankeetide täitmisega, muuda ainult teksti. Kommunikatsioon oli huvitavam ja väljakutsuvam, seega valisin selle poole. Aineid tegin küll lõpuks üsna suvaliselt, mõlemalt poolelt ja kui viitsinud oleks, oleks mõlemad täies mahus tehtud saanud.
Üks kindel soovitus - vali kumb pool tahad, aga reporteritöö tee kindlasti ära, see on üks mega aine, mille sarnast teist annab otsida kogu Eesti haridusmaastikult, epic praktika.

[MaZ]

Kuidas see reporteritöö aine esimene osa välja näeb üldse?

[Tanel]

Kristjan., 21 august 2014 - 14:55, kirjutas:

Kuidas lahendasite enda jaoks dilemma ajakirjandus vs kommunikatsioon. Võtsite mõlemad? Kui ma õigesti aru saan, siis alguses valima veel ei pea.

Olin terve esimese aasta kindel, et võtan ainult ajakirjanduse, aga nüüd olen üha rohkem mõelnud kommunikatsiooni peale. Eks septembris uurin, kui keeruline see vahetamine üldse oleks (mis ained mul esimesest aastast nt tegemata jne).

Reporteritööst olen nii aru saanud, et tuleb ~10 valdkonna (linnamajandus jms) kohta semestri juuksul uudis leida Tartu piirest.

Muutis Tanel, 27 august 2014 - 03:36.

[XchopperX]

MaZ, 25 august 2014 - 16:18, kirjutas:

Kuidas see reporteritöö aine esimene osa välja näeb üldse?

Iga kolmapäeva hommik saad oma juhendajaga kokku (hea õnne korral Pulleritsuga, teised on suht *meh*) kes annab sulle teema (varieerub seinast seina, transpordist, keskkonna ja kultuurieluni) ja seejärel on sul vaja koostada uudis, mis oleks 100% valmis korralikus päevalehes trükis ilmuma, ehk siis reaalne uudis, mis pole kuskil ajakirjanduses ilmunud, millel on olemas reaalsed allikad mida igapäeva ajakirjanikki kasutaks + tsitaadid ja muud lisad mida heaks arvad. Reede hommikul punkt kell 8 peab uudis paberkandjal juhendaja postkastis olema. Sekundi pealt kell 8 paneb Pullerits oma postkasti lukku ja kui sa samal hetkel ka just uksest sisse astud oled hiljaks jäänud ja saad nulli.
Hindamine on karm, faktivead on insta läbikukkumine, olematu uudise eest saad olematu tulemuse, üks tegemata töö tähendab insta kursuse läbikukkumist ja minu ajal kukkus kahe F'ga ka insta kursuse läbi, sõltumata sellest mis sul tegelikult oleks kokku tulnud koondtulemus.

Samas on Pullerits seal aines palju familiaarsem ja inimlikum, ehk siis kogu see kogemus, kuigi ünsa stressirohke, on tegelt suht lõbus, väikesed grupid, tööde ja teemade läbiarutamine jms.

[MaZ]

XchopperX, 27 august 2014 - 23:55, kirjutas:

MaZ, 25 august 2014 - 16:18, kirjutas:

Kuidas see reporteritöö aine esimene osa välja näeb üldse?

Iga kolmapäeva hommik saad oma juhendajaga kokku (hea õnne korral Pulleritsuga, teised on suht *meh*) kes annab sulle teema (varieerub seinast seina, transpordist, keskkonna ja kultuurieluni) ja seejärel on sul vaja koostada uudis, mis oleks 100% valmis korralikus päevalehes trükis ilmuma, ehk siis reaalne uudis, mis pole kuskil ajakirjanduses ilmunud, millel on olemas reaalsed allikad mida igapäeva ajakirjanikki kasutaks + tsitaadid ja muud lisad mida heaks arvad. Reede hommikul punkt kell 8 peab uudis paberkandjal juhendaja postkastis olema. Sekundi pealt kell 8 paneb Pullerits oma postkasti lukku ja kui sa samal hetkel ka just uksest sisse astud oled hiljaks jäänud ja saad nulli.
Hindamine on karm, faktivead on insta läbikukkumine, olematu uudise eest saad olematu tulemuse, üks tegemata töö tähendab insta kursuse läbikukkumist ja minu ajal kukkus kahe F'ga ka insta kursuse läbi, sõltumata sellest mis sul tegelikult oleks kokku tulnud koondtulemus.

Samas on Pullerits seal aines palju familiaarsem ja inimlikum, ehk siis kogu see kogemus, kuigi ünsa stressirohke, on tegelt suht lõbus, väikesed grupid, tööde ja teemade läbiarutamine jms.

Kusjuures lugesin ÕISist ja Pulleritsu pole õppejõudude nimekirjas (Himma-Kadakas, Ivask ja Kõuts-Klemm hoopis). Samuti tundub, et hindamist on leebemaks tehtud - faktivea eest kaotab 20st punktist ainult 2. Kuid võibolla ei vasta aine kirjeldus tegelikkusele .

[olenmatu]

MaZ, 28 august 2014 - 12:06, kirjutas:

XchopperX, 27 august 2014 - 23:55, kirjutas:

MaZ, 25 august 2014 - 16:18, kirjutas:

Kuidas see reporteritöö aine esimene osa välja näeb üldse?

Iga kolmapäeva hommik saad oma juhendajaga kokku (hea õnne korral Pulleritsuga, teised on suht *meh*) kes annab sulle teema (varieerub seinast seina, transpordist, keskkonna ja kultuurieluni) ja seejärel on sul vaja koostada uudis, mis oleks 100% valmis korralikus päevalehes trükis ilmuma, ehk siis reaalne uudis, mis pole kuskil ajakirjanduses ilmunud, millel on olemas reaalsed allikad mida igapäeva ajakirjanikki kasutaks + tsitaadid ja muud lisad mida heaks arvad. Reede hommikul punkt kell 8 peab uudis paberkandjal juhendaja postkastis olema. Sekundi pealt kell 8 paneb Pullerits oma postkasti lukku ja kui sa samal hetkel ka just uksest sisse astud oled hiljaks jäänud ja saad nulli.
Hindamine on karm, faktivead on insta läbikukkumine, olematu uudise eest saad olematu tulemuse, üks tegemata töö tähendab insta kursuse läbikukkumist ja minu ajal kukkus kahe F'ga ka insta kursuse läbi, sõltumata sellest mis sul tegelikult oleks kokku tulnud koondtulemus.

Samas on Pullerits seal aines palju familiaarsem ja inimlikum, ehk siis kogu see kogemus, kuigi ünsa stressirohke, on tegelt suht lõbus, väikesed grupid, tööde ja teemade läbiarutamine jms.

Kusjuures lugesin ÕISist ja Pulleritsu pole õppejõudude nimekirjas (Himma-Kadakas, Ivask ja Kõuts-Klemm hoopis). Samuti tundub, et hindamist on leebemaks tehtud - faktivea eest kaotab 20st punktist ainult 2. Kuid võibolla ei vasta aine kirjeldus tegelikkusele .

Mina tegin seda ainet eelmine aasta. Siis vähemalt oli Pullerits, jusiis on muudetud.

Igatahes 20 punkti raames hinnatakse. Iga väike viga kaotab ühe punkti ja need on väga lihtsad tulema. Faktivigu ma ei teinud, seega ei oska öelda, kuidas neid koheldakse. A'la nimeviga või nime käänamise viga vast on kergem faktiviga. Näiteks sain mina oma esimese töö 8p 20st... Õppejõud pisteliselt helistavad allikatele ka ja iga kord peab olema kolm allikat, kellega oled tõesti rääkinud ka.
Nüüd on koosolekud reede hommikul. Ja juba reedel a'la kell 16 või 17 peab uudis esitatud olema postkastis. Reede hommikuks peab uudis leitud olema ette antud teemal. Kui pole, siis saad nulli ja pead selle järele tegema. Kahte nulli saab veel järele teha. Järeletegemisel on uudisteemad aga kirvemad.
Läbikukkujaid on üldiselt protsentuaalselt vähem kui uudise sotsioloogias. Samas meie grupist kaks tükki loobusid ise sellest ainest. Enamasti saavad kõik hakkama. Aga kindlasti on tegu kõige stressirikkama ainega kogu ülikoolis.

Mina soovitan kohe kindlasti hakata kohe uurima, kui teema kätte saad. Tihti on tegu suure õnneliku juhusega, kui teema leiad. Igatahes pole kord nädalas väga sisukat teemat leida sugugi nii lihtne kui võiks arvata. Pole harv, et veel neljapäeva hilisöösel otsid oma teemat ja nutad.

Igatahes on tegu kõige õpetavama ainega kogu ülikoolis. Kui plaan ajakirjanikuks saada, siis see annab sulle väga suure osa oskustest, mis on võimalik üldse ülikoolis anda. Õige ülikooli fiilingu annab ka. Ei ole mingi suvaline jorutamine, vaid intensiivne uurimine.

Umbes poole peal hakkavad kõigi tulemused sinna 16-20p piiresse jääma ja lõpuks teed sa uudiseid tõesti une pealt.

Esimeses loengus räägitakse see kõik teil üle nii või naa.

Minu ajal olid Himma, Ivask ja Pullerits õppejõud (need jagatakse loosiga, mina sain Ivaski - üllatavalt vastutulelik õppejõud iseenesest. Väga noor ka)

//Mis veel: mina soovitan oma selles aines tehtud paremad uudised müüa maha kas Tartu Postimehele või Tartu Ekspressi (mina tegin viimast, sest sealne peatoimetaja on juba harjunud tugevalt koostööd tudengitega tegema). Teenid toreda taskuraha ka.

Muutis olenmatu, 28 august 2014 - 12:31.

[XchopperX]

olenmatu, 28 august 2014 - 12:28, kirjutas:

Minu ajal olid Himma, Ivask ja Pullerits õppejõud (need jagatakse loosiga, mina sain Ivaski - üllatavalt vastutulelik õppejõud iseenesest. Väga noor ka)

Minu kursaõde, lõpetas 2011 baka koos minuga.

[MaZ]

Mis teie go-to meetodid olid uudise leidmiseks reporteritöös? Teemaks sport ja ma suht hädas

Muidu Pullerits on endiselt õppejõud seal ja ma tema grupis.

[Tanel]

Ülihea tunne oli täna viimast uudist postkasti libistada. Väga stressirohked kolm kuud nüüd möödas, põhimõtteliselt semester ka läbi. Üldiselt siiski väga vajalik aine tulevikku silmas pidades, täna sai uudis juba päris kiirelt valmis kirjutatud. Ilmselt tuleb see aine B või C, aga see polegi eriti oluline. Pigem on tähtis, et sai omandatud suur osa uudise kirjutamise oskustest.
Priit on siiani positiivne (ilmselt kõige positiivsem õppejõud, praeguseni vähemalt), aga temaga vist aineid enam ei ole.
Kuna jaanuaris ühtegi eksamit ei ole, siis võib-olla oleks tark teha ka kohustuslik praktika (neli nädalat) ära, aga seda peab mõtlema veel.


Midagi sarnast on muidu ees ka ootamas järgnevatel semestritel (tele? raadio?)? Eelkõige pean silmas stressi rohkust ja aine raskusastet.
Infoõiguse alused löödi õnneks kommueetikaga eelmisel(?) aastal lahku, seega üks pool sellest potentsiaalselt raskest ainest sai juba kevadel läbitud.

Muutis Tanel, 28 november 2014 - 17:25.