Kust kuiva jääd saaks?
Change
Sellel teemal on 15 vastust
#1
Postitatud 27 märts 2008 - 18:30
#2
Postitatud 27 märts 2008 - 18:35
Väike google ja..
http://www.1188.ee/1188.php?file=infopage....1750509&lang=et
http://www.1182.ee/b...=kuiv%20j%E4%E4
See "Eesti AGA AS" tundub kindel teema olevat.. proovi sealt..
http://www.1188.ee/1188.php?file=infopage....1750509&lang=et
http://www.1182.ee/b...=kuiv%20j%E4%E4
See "Eesti AGA AS" tundub kindel teema olevat.. proovi sealt..
#3
Postitatud 27 märts 2008 - 18:44
AGA-st saab jah. Sõber ostis sealt, aga ma hinda ei mäleta.
#4
Postitatud 28 märts 2008 - 19:34
#5
Postitatud 28 märts 2008 - 20:15
Equalizer, 28 märts 2008, 19:34, kirjutas:
See on asjade külmas hoidmiseks
#6
Postitatud 28 märts 2008 - 20:20
Toidumessil kunagi 2 aastat tagasi kasutati neid jookides...aga seal olid ka mingid spetsiaalsed värgid,selle topsi põhja kinnitamiseks,muidu kui sa selle alla neelad on perses...Aga jah,see annab vägeva efekti,jook hakkab mullitama ja auru välja ajama,sellest ei näe läbi ka,tegelikult on see puhas süsihappegaas...AGA gaas pakub seda...
Bend if you must, but never brake!
#7
Postitatud 28 märts 2008 - 20:36
Kassu, 28 märts 2008, 20:23, kirjutas:
Kuiv jää on siiski asjade külmutamiseks.
Eespool öeldud - selle alla neelamine pole eriti lahe.
Üldiselt, see on mingi -90 (?) kraadi või? Nagu, kui sa enda jooke külmutada tahad, siis võid neid selle sisse torgata. Vastasel juhul ära mängi lolli ning kasuta tavalist jääd.
See pauk pole midagi erilist, vedel lämmastik annab sama tulemuse.
Offtopic, aga ülihull
Eespool öeldud - selle alla neelamine pole eriti lahe.
Üldiselt, see on mingi -90 (?) kraadi või? Nagu, kui sa enda jooke külmutada tahad, siis võid neid selle sisse torgata. Vastasel juhul ära mängi lolli ning kasuta tavalist jääd.
See pauk pole midagi erilist, vedel lämmastik annab sama tulemuse.
Offtopic, aga ülihull
Wtf, sitax lahe
#8
Postitatud 28 märts 2008 - 20:36
Keemia õpetaja tõi suht hiljuti kilogrammi kooli. Kui eespool antud vastused sulle tulemust ei anna, siis ma võin küsida talt, kust ostis.
#9
Postitatud 28 märts 2008 - 20:43
#10
Postitatud 28 märts 2008 - 20:55
Kassu, 28 märts 2008, 20:23, kirjutas:
Mis asi selles videos on alguses vaja mingi: Sodium acetate (availbale easly online)
OT: Seda kuivjääga tehti meil mingi eksperiment koolis.
Väike 0,5l pudel paisus 2l ja siis käis ilge litakas.
Kust seda teada, seda ma ei tea.
Muutis -SpeedBoy-, 28 märts 2008 - 20:57.

| Neonetis alates 2006 | Eelmine kasutajanimi: JeNks |
"Kui oled kaelani sitas, siis pole mõtet pead norgu lasta."
#11
Postitatud 28 märts 2008 - 21:02
Aa.. see on see.. superkülmutamine.
Muidu sodium acetate on naatriumatsetaat:
http://www.google.ee/search?hl=et&client=f...tsetaat&spell=1
Aga jah.. see superkülmutamine on ka nende.. kätejahutusvärkide sees, mida mudid ja siis need jäätuvad ära. Asi on selles, et jäätumise jaoks oli vaja mingit välist vibratsiooni vms. Samamoodi on superkuumutamine, ainult, et viimast tehakse destilleeritud veega, sest muidu hakkavad need keemismullid tekkima ja põhjustavad aurustumise.
Vist... ma ei tea, kas ma mäletan õigesti..
Muidu sodium acetate on naatriumatsetaat:
http://www.google.ee/search?hl=et&client=f...tsetaat&spell=1
Aga jah.. see superkülmutamine on ka nende.. kätejahutusvärkide sees, mida mudid ja siis need jäätuvad ära. Asi on selles, et jäätumise jaoks oli vaja mingit välist vibratsiooni vms. Samamoodi on superkuumutamine, ainult, et viimast tehakse destilleeritud veega, sest muidu hakkavad need keemismullid tekkima ja põhjustavad aurustumise.
Vist... ma ei tea, kas ma mäletan õigesti..
#12
Postitatud 28 märts 2008 - 21:31
Pane kuskile purki söögisoodat ja äädikat kokku ja saad CO2, H2O ja CH3COONa ehk naatriumatsetaati. Lased sellel süsihappegaasil sealt vahu vahelt ära minna ja keedad vee ära;alles jääb suht puhas naatriumatsetaat, mida saad lahustada kuumas vees.
Kristalliseerumiseks on vaja mingit suuremat eset nagu sõrm vms, kuigi ka suurema tolmutüki ümber võib see "jäätuda", seega pead nõud ennem kenasti ära pesema.
Kristalliseerumiseks on vaja mingit suuremat eset nagu sõrm vms, kuigi ka suurema tolmutüki ümber võib see "jäätuda", seega pead nõud ennem kenasti ära pesema.
#13
Postitatud 28 märts 2008 - 22:22
Kuumuta seda kuskil 100 kraadi ringis.
Suhteid ma ei oska öelda, lihtsalt vala äädikat söögisoodale kuni enam pole valget sodi põhjas.
EDIT: Oma algeliste keemiaalaste teadmistega leidsin, et *puhast* äädikat on vaja 60g ja söögisoodat 84g et saada 82g naatriumatsetaati. Keegi võiks selle üle kontrollida.
Valem: CH3COOH + NaHCO3 = CH3COONa + CO2 + H2O
Suhteid ma ei oska öelda, lihtsalt vala äädikat söögisoodale kuni enam pole valget sodi põhjas.
EDIT: Oma algeliste keemiaalaste teadmistega leidsin, et *puhast* äädikat on vaja 60g ja söögisoodat 84g et saada 82g naatriumatsetaati. Keegi võiks selle üle kontrollida.
Valem: CH3COOH + NaHCO3 = CH3COONa + CO2 + H2O
Muutis poisonkiller, 28 märts 2008 - 22:50.
#14
Postitatud 28 märts 2008 - 22:52
Oota, Panen äädika ja sooda kokku, ootan natuke,kallan keevasse vette, valan kuhugi ja jäätub ära?
#15
Postitatud 28 märts 2008 - 23:16
Kassu, 28 märts 2008, 23:03, kirjutas:
See on juba ammu teada ju, et äädika keetmisel tekkib suhteliselt 'halb' lõhn. aga kui ära testid selle, siis räägi, kas jäätus ka.
#16
Postitatud 29 märts 2008 - 00:30
Hmmz, oot kes ütles et ei või joogi sisse panna? Sesuhtes, käisime klassiga soomes kuskil tripil ja seal oli mingi keemia tunni taolist kus see õpetaja pani ka seda kuivajääd omale joogi sisse ja koguaeg jõi seda ja see sitaks vahutas, siis tuli endalgi mõte, et võiks soetada, aga sinna see ka jäi... Nojah kui alla ei neela siis on kõik normaalne ju, suht effekt on küll mässive.

Elu mõtte on saanud see kätte, kes suudab elada olevikus, mitte pidevas minevikumeenutamises ega tuleviku ootamises.
2 kasutaja(t) loeb seda teemat
0 liiget, 2 külalist, 0 anonüümset kasutajat






Tagasi üles





