WantToBe, on 25 juuni 2016 - 19:26, said:
ANTI4ITER, on 25 juuni 2016 - 18:58, said:
WantToBe, on 24 juuni 2016 - 19:20, said:
jürks, on 24 juuni 2016 - 17:43, said:
1 kõrghariduse diplom on tasuta. aga kui ma õpiks aasta aega tasuta (ehk diplomit ei saaks), võtaks paberid välja ja läheks kuhugi mujale, pean juba maksma uue kõrghariduse eest?
Saab ikka tasuta. Sama eriala ei saa enne kahe aasta möödumist õppida. Muid peaks saama kohe.
vale, astudes sisse samale erialale samasse kooli, siis nad võivad küsida mingeid rahasid (nad ei pea seda tegema, kuid neil on õigus). kui võtad paberid välja enne poole nominaalaja lõppu, siis saab uuele alale tasuta õppima minna, kusjuures kui ületad näiteks ülikoolis selle aja, siis kõrgkooli saab ikka minna tasuta õppima.
Mis vale? Ole rohkem faktuaalsem. Ja sa ise ajad ikka päris segast juttu. Kõrgkkool on nii rakenduskõrgkkool kui ka ülikool. Ja "võivad" kõlab ka väga naljakalt. See, mis mina rääkisin oli igastähes mõne aasta tagune keiss.
WantToBe, sa ju ise ei too ka mingeid õiguslikke aluseid välja.
Õppekulude hüvitamist reguleerib "Ülikooliseaduse" (ÜKS) § 13 ülaindeksiga 3 (§ 13^3 v § 13-3, kuidas kellelegi meeldib). Vastavast seadusest ilmneb, et ülikoolil on teatud juhtudel õigus nõuda õppekulude hüvitamist ja teatud juhtudel ei ole. Sõna õigus ei ole samane sõnaga kohustus, kuivõrd viimasel juhul valikuvõimalus puudub absoluutselt, esimese variandi puhul on aga valik teha toiming või jätta toiming tegemata (ülla-ülla, eks).
Niisiis, õppekulude hüvitamise nõudmise kohustust ei ole, aga kuna raha puu otsas ei kasva, siis nad seda ikkagi teevad. Teatud tingimustel. Tingimustel, milliseid on iga ülikool vaba valima. Näiteks, kui õppur Tallinna Ülikoolis saab kumulatiivselt semestri kohta vähem kui 24 ainepunkti, siis peab ta hakkama tasuma õppemaksu. Aga! Aga, kui ta lõpetab nominaalajaga, siis TLÜ-s makstakse talle see raha tagasi. Tartu Ülikoolis tuleb ka maksta alates hetkest, kui semestri kohta tuleb vähem kui 24 EAP-d, aga et õpingute lõpus oleks võimalik raha tagasi saada -- midagi sellist ettenähtud ei ole, kuigi ülikoolil selline õigus on (sest tal on õigus ka raha üldse mitte küsida).
jürksi küsimus on sellesmõttes lugejavaenulik, et ta ei konkretiseeri, millisest ülikoolist käib jutt. Niisiis peaks vastaja hakkama sirvima kõikide Eesti kõrgkoolide õppekorralduseeskirju, mida aga ükski normaalne inimene oma vabast ajast tegema ei hakka. Teiseks, jürksi küsimust tuleb pidada lugejavaenlikuks ka selles aspektis, et ta ei täpsusta, mida ta tegevuse "õpin koolis aasta aega" all silmas peab? Nimekirjas olema ja õppima ei ole samaväärsed. Õppima ja cum laudega lõpetamine ei ole ka päris samad. Aastaga võid ka seda õppida, selle teadmiseni jõuda, et valitud õppekava või koguni eriala ei sobi õppurile. Vastaja võib muidugi tõesti kõikvõimalikud nüansid ja võimalused läbi mängida, aga lõppude lõpuks võiks ka küsija vaeva näha tähtsust omavate faktiliste asjaolude konkreetselt väljatoomisega. Milleks kulutada vaeva 20 erineva stsenaariumi läbimängimisega, kui tegelikult on oluline neist ehk üksainus, ja see oleks algusest peale selge olnud?
Väitest, et sama eriala ei saa [tasuta] enne kahe aasta möödumist õppida. ÜKS § 13-3 lg 3: "
Ülikoolil on õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt, kes on kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja uuesti immatrikuleeritud samale õppekavale."
Igaks juhuks kordan üle, et eriala ja õppekava ei ole kattuvad mõisted. Näiteks võib õigusteadust õppida TLÜ-s, TÜ-s ja TTÜ-s. Neil on igaühel oma õppekava, igal õppekaval on oma kood (umbes nagu igal inimesel on isikukood). Sama (koodiga) õppekava õppima asudes kahe aasta jooksul, kust isik on väljaarvatud, tekib ülikoolil õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist.
0
Tagasi üles
