Sellel teemal on 124 vastust

[Nunnu]

kuskil natuke arenenumas riigis oleks see võibolla mõeldav aga eesti puhul väga fail mõte. enne tuleks õpilaste selgeks teha et õpitakse enda pärast mitte vanemate või hinnete või mis iganes ja seda ei ole mitte mingil viisil võimalik teostada meie ühiskonnas kus nagunii seesugune mõtlemine natuke ligadi-logadi.

[Sander]

Liigutasin teema hariduse alt siia...

[kunin]

Kassu, 8 jaan 2009, 16:39, kirjutas:

See koeradresserimise meetod, teed hästi - saad küpsist, on nii sügavalt juurdunud. Selle asendamine oleks raske, ent minu meelest vajalik...

Nagu näha on, siis mõni vastus oli kohe: "Mille nimel siis pingutada?"
Püha taevas, kas sa inimeseloom õpid hinnete või hariduse nimel? Kui sa tahad targaks saada, ei peaks need hindenirud sind üldse kottima...

Kirjalik-suuline kommentaar, kiitus/kriitika oleks palju produktiivsem, kui lihtsalt number, iseasi, kust leida see aeg, see nõuaks juba haridusüsteemi ümberkujundamist suuremas mahus.

Seda mõtleb algul peaaegu igaüks, kuid kas sa tõesti ei tunnista seda, et kui hindeid poleks, võtaksid sa koolis mõnevõrra rahulikumalt ja vabamalt?
Mina kindlasti võtaks, kuid hinded on just need, mis hoiavad rajal ja just need numbrid panevad mind ikkagi tundides käima, kui teema või aine absull ei meeldi. Kunstis käiks haruharva kohal.

[see on mu nick]

inkw10, 5 jaan 2009, 23:34, kirjutas:

Võiks olla nii, et hinnete asemel saab raha.

Iga hinne võrdub rahatähega.

ja siis 12 klass saad kätte ja lähed ülikooli

[ohoooi]

Minu arust on hinded mõttetud asjad? need on tühised numbrid,mida õpetajad annavad sulle töö eest. samuti ka kontroltööd, nime järgi peaks see olema kontrolltöö osa peale,aga MINU arust on sellest kujunenud midagi muud aja peale.
Kuid,hinded siiski kontrollivad natukene,seda möllu koolis.

Muutis ohoooi, 08 jaanuar 2009 - 18:02.

[Kargoth]

Hinded võiksid olla natuke tõsiselt võetavamad, selles mõttes, et ikka pingutataks nende nimel. Praegu on pigem, et saaks nüüd mingi hinde töö eest ja asi ants, kuid võiks olla nii, et hinnetest oleks natuke kasu ka siis, kui ei otsustata kuhugi edasi õppima minna. Sest vaeva on ju sama palju nähtud.

[StenL]

Mina paneks eelkõige suhtumse eest hinded. Kui üldse ära kaodata, siis paneks ikkagi kunstlikult suhtumise eest hinded. Sellest hakkab kõik pihta. Isiklikult arvan ,et võiks ära kaodata küll, kuid midagi peab asemele tulema. Hinded on juba nii tavaliseks saanud. Tihtipeale ainult pingutatakse selleks, et koolis viied oleksid. Kuid ränga tuupimise tagajärjel tekib üleõppimine ja lõppkokkuvõttes pole midagi kasu. Ürita asi kolme peale ära teha peaasi ,et asi sul loogiline oleks.

[-varas-]

Ma arvan, et hindeid või siis kontrolltöid on vaja ka sellepärast et kontroööid kas sa tegelikutl ka osakad rakendada õppitut. Vahel juhtub, et enda arust saad väga häsit teemas aru kuid päriselt saad kõigest hoopis valesti aru. Hinnete järgi saada teada kas sa oskasid teemat või mitte.

Kindlasti on ka olemas paremaid süsteeme selle jaoks kuid puhtalt hinnete kaotamine ei oleks lahendus.

[Muwo]

see süsteem ei ole küll üldse hea aga ilmselt see hindamisüsteem jääb veel nii mõnekski ajaks püsima.

Muutis Trane, 08 jaanuar 2009 - 19:32.

[Sander?]

Ma usun, et osaseid ainedid õppiks ka ilma hinneteta, aga venekeelt kohe kindlasti mitte , liiga haige aine.

[Eliit]

Hinnete kaotamine on küll mõte omaette, kuid see toob ka endaga kaasa palju probleeme. Mingi motivaator peaks õpilastel siiski ees olema mille nimel pingutada.

[siimo]

Need kes seda soovivad, neil vist väga igav.
Praegune süsteem piisav, kuigi vahest oli küll vastik kahte saada ainukesena aga tuleb lihtsalt üle elada. Ning kes kuidagi järje peale ei saa, selle inimesega võiks õpetaja teistmoodi käituda. Mõni õpetaja kohe kiusu pärast küsib seda, kes on kehvem, teine jällegi läheneb leebemalt.

[Sadist]

Hinnete süsteem ei ole ka minu meelest just hiilgav, kuid see on täiesti normaalne ja lihtne, lihtne minu jaoks ja ka õpetajate jaoks. Ma ei näe probleemi selles.

Küll aga häirib mind see õppimis süsteem: taotakse igasugust pahna pähe, mis mind ei huvita ja mida mul ka vaja pole - mul pole midagi elus teha näiteks põhikooli matemaatikaga, sest ma ei soovi saada mingiks matemaatikuks vms.

Kui kaotaks hetke pealt koolist hinded, tekiks kaos ja mõne aasta pärast oleks keskmise eestlase haridustase märgavatalt madalam.
Õpilased on sellises eas, et nad ei mõtle tihitpeale sellele, mida nad tahavad, seega käivad nad koolis ainult selle pärast, et seda peab tegema. Hindeid peavad nad kuidagi saama, aga neid saades jääb neile miskit meelde. Hiljem, kui nad mõistuse pähe saavad, omavad nad mingit ähmast (mõni vähem ähmast) haridust, ja tulevad edukalt (või vähem edukalt) toime.
Kui poleks hindeid, siis õpilane ei vaevuks tundides, mis talle ei meeldi, mitte midagi tegema. Väga harva viitsiks keegi õppida ka aineid, mis neile endile meeldivad. Sõpradega pulli teha ja niisama chillida on ju palju põnevam.. Kui lõpuks see iga läbi saab, siis ei oska see isik enam midagi teha, aga kooli - kust saab alghariduse - ta ju tagasi ei läheks.

Pmst hinded ei ole pöörfid asjad, aga neid on praeguses olukorras vaja. Ma pean suhteliselt debiilseks seda, kui keegi pooldab väga kinniselt hinnete kaotamist, ja tal pole paremat süsteemi, mis meeldiks õpilastele ja õpetajatele ning mille tulemusel haridustase tõuseks, välja pakkuda.

[Johko.]

Ma mõtlen ka et sellel asjal on kaks poolt.
Kui hinded tõesti kaotada siis tuleks kaos ja lapsed ei käiks üldse koolis.
Aga hinded iseenesest on tühised numbrid mille poole me püüdleme.Mõned asjad mida me kooli õpime pole meil elu vabsje. vaja.Minu lahendus oleks kool 5-6 aastat et põhitarkused omandada ja siis elukutset õppima minna.Kes tahab kõrgemat haridust siis käib veel koolis.Need kes tahavad matemaatikuteks vms. saada need siis õpivad edasi seda ainet.

[Vigane]

Ma arvan,et see oleks täitsa normaalne, kui mõnedel teatud ainetel ära kaoks. Ma vene keele saadaks kohe minema, sest ausalt, mina seda ei jaga.

[XchopperX]

Sadist - sul pole põhikooli matemaatikaga midagi teha? jagamine/korrutamine/ruutjuured/astmed, elementaarsemad valemid nagu pütaagorase teoreem.. neil läheb sul elu lõpuni vaja!
Ja ärge arvake, et kui reaalaineid õppima ei lähe olete matemaatikast pääsenud.. oo ei.. sellega võib tegemist tulla ükskõik millistel erialadel, näiteks ajakirjanduses oli meil 1. aasta majandus, mis on sisuliselt puhas matemaatika..

Kooliaeg - 12 klassi, on puhtalt elementaarsete teadmiste omandamiseks, see et teid miski ei huvita ei ole mingi argument sellises kooliastmes, kannatate ära ja olete võibolla õnnelik ka kunagi. Ülikool on selle jaoks, et õppida seda mida sa tahad..

[donkament]

Minu arvates on mata suht tähtis. Ega mulle ka eriti füüsika ja keemia ei meeldi, aga kindlalt on rohkem vaja teada, kuidas maailm toimib, kui et kuidas naatriumkloriid reageerib kaltsiumkarbonaadiga(vms). Seega ma austan füüsikat kui ainet. Samamoodi on ka paljude teiste ainetega, mis mulle tegelikult ei meeldi.

[Vaido Neigaus]

Keskkoolis võiks põhimõtteliselt olla mingi 4-5 põhiainet, kus ka hndeid pandaks,ja neil võiks olla mingid vähemarvestislikud ained mis seonduvad põhiainetega. Miks mul peab olema eraldi hinne geograafias, eesti looduses ja kaardiõpetuses? Eesti keeles, kirjanduses ja tekstiõpetuses..
Ausaks jäädes peab kindlasti suurem enamus meist tõdema et nad on tulnud gümnaasiumi läbi tegema või veel otsesemalt välja öeldes lihtsalt ühe paberi järgi.

[mattiasmadis]

Norras olevat alglassides hindamisel ainult hea ja halb.
Alglassides oli mul vist 1 klassis nii aga 2. klassis tulid juba hinded.

[Sadist]

XchopperX, 8 jaan 2009, 21:26, kirjutas:

Sadist - sul pole põhikooli matemaatikaga midagi teha? jagamine/korrutamine/ruutjuured/astmed, elementaarsemad valemid nagu pütaagorase teoreem.. neil läheb sul elu lõpuni vaja!
Ja ärge arvake, et kui reaalaineid õppima ei lähe olete matemaatikast pääsenud.. oo ei.. sellega võib tegemist tulla ükskõik millistel erialadel, näiteks ajakirjanduses oli meil 1. aasta majandus, mis on sisuliselt puhas matemaatika..

Kooliaeg - 12 klassi, on puhtalt elementaarsete teadmiste omandamiseks, see et teid miski ei huvita ei ole mingi argument sellises kooliastmes, kannatate ära ja olete võibolla õnnelik ka kunagi. Ülikool on selle jaoks, et õppida seda mida sa tahad..

Kas jagamine ja korrutamine pole algklasside õppekavas sees? Minu mäletamist mööda oli. Kui ma tõesti eksin, siis vabandust. 5-6 klass oli matemaatika veel vajalik.
Alg reaal teadmised on tõepoolest ka mitte reaalsetele inimestele vajalikud, kuid ainult alg teadmised, mida ma juba omandan.
XchopperX, nagu ma enne ütlesin, ei meeldi mulle õppimis süsteem, ehk siis see, "välja kannatamine", millest sa rääkisid.

Aadu, 8 jaan 2009, 22:22, kirjutas:

Ausaks jäädes peab kindlasti suurem enamus meist tõdema et nad on tulnud gümnaasiumi läbi tegema või veel otsesemalt välja öeldes lihtsalt ühe paberi järgi.

Ma lähen gümnaasiumisse puhtalt ainult paberite pärast. Aga see on minu meelest vale.
Mind huvitavad teatud ained, mille väljatoomist ma vajalikuks ei pea, kuid on palju aineid, mis mulle ei meeli ja mida mul vaja pole.
Kui ma soovin õppida aineid, mis mulle meeldivad, põhjalikult - ülikoolis. Näiteks on mul soov õppida lavastamist (see on ainult näide, mitte tegelikkus), siis mille kuradi pärast on mul vaja omandada täisteadmisi tuumafüüsikas?
Kui ma ei õpi endale ebavajalikku ainet, siis saan ma halva hinde, mille tõttu ei taheta mind ülikooli (isegi siis, kui mul on hea anne mingil mulle meeldival alal). See mure on kindlasti paljudel, aga hinnete süsteemi ei saa ma süüdistada. Jääb üle ainult õppekava kallal norimine.