Hüppa postitusele

Change

Tartu Ülikool, Geograafia, Bakalaureus + Magister


Sellel teemal on 2 vastust

#1
Mäkk

    Modeliitmäkk

  • auliige
  • Postitusi:7 468
  • Liitus:16 juuni 2004
  • Sugu:mees
  • Asukoht:UT
Tartu Ülikool



Geograafia

Bakalaureuseõpe, nominaalne õppeaeg 3 aastat
Lõpetamisel omandatav kraad: loodusteaduse bakalaureus


Vastuvõtutingimused

Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel.
Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 60,0.
Vastuvõtutingimus
Osakaal
emakeele riigieksam
15%
võõrkeele riigieksam
15%
bioloogia/geograafia/füüsika/keemia/matemaatika riigieksam
(valida kaks viiest)
35%


Kui veel lävendisüsteem oli, siis oli vaja 77 punkti, et sisse saada. Eelmine aasta oli pingerea viimane tulemus kuskil 78-79 punkti vahel. Kui umbes 81-82 ära venitad, siis võid üsna kindel olla, et saad sisse.

Lisaks lugesin praegu, et kui saavutad vähemalt 85 punkti, siis oled ka konkursiväliselt sees.

Õppekava näeb siit:
https://www.is.ut.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.BL.PU&id_a_oppekava=3796&systeemi_seaded=12,1,12,1&viida%20kaudu=1&sessioon=0



Õppekava koosneb hirmpaljudest moodulitest, mis tuleb kõik ära täita.

LOFY.01.002 Füüsikaline maailmapilt (6 EAP)

Mahukas aine, mis algab koolifüüsika meeldetuletamisega, midagi väga drastiliselt uut õppima ei pea. Kuna tegin seda ainet 3,5 aastat tagasi, siis on minu teada õppekorraldus seal muutunud. Minu ajal pidi tegema 3 või 4 kontrolltööd, enamasti valemitega arvutamine. Esimene kt oli mõistete teadmine, ehk oli mingi mõiste definitsioon ja siis pidi lahtrisse trükkima õige mõiste. Kokkuvõttes ei midagi rasket. Kontrolltöödest tuli kokku oluline protsent kogu tulemusest, kui ma ei eksi, siis 60%. Eksam andis ülejäänud, kusjuures eksamil ei pidanud saama isegi 51% punktidest, et saada tulemust, kontrolltööd pidid olema kõik arvestatud. Kui said 81% hindest juba kätte, siis pidid minema oma hinnet suuliselt kaitsma. Seal pidi näiteks seletama schrödingeri võrrandit või muud taolist. Loengud olid suhteliselt huvitavad, aga ega eriti kohal ei pidanud käima.

LOKT.07.010 Keemia alused (6 EAP)

Üks kõige kirvematest ainetest. Omal ajal jõudsid lõpuni vaid 25% alustajatest. 4 kontrolltööd, igaühes pead saama vähemalt 51% punktidest. Üks järeltöö, kui tehtud ei saa, siis proovi järgmine aasta uuesti. Kõige raskem on 2. kt, see on praktiliselt ainult ülesannete lahedamine. Kuigi ma olen kuulnud, et nüüd võib isegi valemeid kasutada?? Ei ole täiesti kindel, aga erinevaid valemeid on umbes 40 ligi. Teised 3 kt-d on ainult õppimise küsimus, peaks hakkama saama. A saamiseks pead suuliselt professoriga 1 vs 1 tegema. Soovitatav loengutes kohal käia.

MTMM.00.145 Kõrgem matemaatika (6 EAP)

Keskkoolimatemaatika meeldetuletus. Maatriksid, determinandid, tuletis, integraalid. Vist oli 3 kontrolltööd, mis andis jälle mingi protsendi kogu tulemusest. 60-70%. Valemeid võis kasutada. Eksamil pidi rohkem teooriat seletama. Loengud on mõttetud, praktikumid on kohustuslikud.

MJRI.09.003 Sissejuhatus majandusteooriasse (3 EAP)

Väga igav aine. Koosneb mikro- ja makroökonoomikast. 2 kontrolltööd, saa 51% kokku ja vsjo, arvestatud. Loengud on mega igavad, praktikumidesse mine kohale, saad ülesanded selgeks. Palju arvutamist. Eksamil võib teooria osas kasutada materjale.

LOOM.01.105 Ökoloogia (3 EAP)

Huvitav aine, huvitav õppejõud (prof Kristjan Zobel). Loengutesse peab kohale minema, sest ta loenguslaide üles ei pane ja slaidid on kokkuvõttes enamasti mõttetud. Kirjuta materjal üles. Eksam oli valikvastustega, aga üllatavalt raske. Paljud kukkusid läbi. Pani mingi eriti absurdse küsimuse eksamisse, mis ei olnud absoluutselt teemakohane. :D

LOOM.02.244 Geograafilise mõtte kujunemine ja geograafia ajalugu (3 EAP)

Annab Erki Tammiksaar. Loengud on tegelikult huvitavad, kuigi slaidid on kogu seda materjali täis ja kohale minema ei pea.

LOOM.02.236 Inimgeograafia alused (5 EAP)

Mingi referaat oli vaja teha (ühe omavalitsuse ülevaade) ja vist üks rühmatöö ka. Eksam oli selline üsna tõsine, kuigi hindamissüsteem oli absurdne. Sain eksamil 87 punkti, hinne A. Sõber sai 47 ja hinne B.

LOOM.03.063 Maateaduste alused I (6 EAP)

Selline geoloogiaalane osa. Loengud olid iga päev kell 8.15 ehk siis väga tihti ma sinna kohale ei jõudnud. Lõpus oli lihtsalt valikvastustega eksam. Selline keskmise raskusega, variandid olid üsna rasked, ilma õppimata õiget variant ei leia. Õppejõud olid Juho Kirs, Arps ja Tõnu pani. Kõigil oli vaja sooritada ka mineraalide arvestus. Ehk vastata suulisel eksamil mineraale, kokkuvõttes üsna lihtne.

LOOM.02.238 Maateaduste alused II (4 EAP)

Kliima, pilved, maastik jne. Õppejõude oli väga palju, loengutes ei viitsnud väga palju käia. Eksam samamoodi valikvastustega, samaväärne MTA ühega.

LOOM.02.015 Topograafia (3 EAP)

Palju praktilisi töid, pidid tegema oma mapi ja seal sees kõik tööd. Igasugu joonestamised ja teodoliidikäigu kontrollarvutamised. Eksam oli ilgelt kirves, aga kuna sain isegi enam-vähem hinde, siis olid hindamiskriteeriumid üsna madalad.


LOOM.02.008 Topograafia välipraktika (3 EAP)

Toimus esimese aasta lõpus suve alguses. Umbes 10 päeva vist. Metsas proovite kõik mõõtevahendid läbi: teodoliit, tahhümeeter, mensul, lasermõõdistusvahend. Normaalne joomine käib kogu aeg, üldiselt väga lahe.

LOOM.02.065 Demograafia I (3 EAP)

Oli 1 või 2 praktikumi, kus pidi arvutama rahvaarvu ennustusi. Lisaks lugema paar inglisekeelset artiklit ja lõpus oli eksam. Veidike õppimist ja eksami peaks saama edukalt tehtud.

LOOM.02.013 Geograafiline andmetöötlus (3 EAP)

Üsna jube aine, istud arvuti taha praktikumides ja teed väga igavaid ülesandeid. Lõpus on eksam, aga seal võib materjale kasutada, et peaks saama igaüks edukalt tehtud.

LOOM.02.044 Geoinformaatika I (3 EAP)

Üks Tõnu Oja ainetest. 2008 oli see küll väga lihtne, enamus panid A kotti ära. Olen kuulnud, et nüüd on õppekorraldus muutnud ja peab moodles midagi kokku keevitama.

LOOM.02.143 Hüdroloogia (3 EAP)

Loengud on igavad, aga seal tehakse ülesanded läbi, mida on kontrolltöödes ja eksamites vaja. 2 kontrolltööd: hüdroelektrijaama võimsuse arvutamine, järve suuruse jne. Üsna rasked arvutused, aga tehtav. Eksamil on enamus arvutusülesanded, aga vist oli ka mõni teoreetiline küsimus. Kui kontrolltöid tehtud ei saa, siis on eksamil ülesandeid rohkem.


LOOM.02.009 Kartograafia (3 EAP)

Üsna halb aine, eksamil küsitakse väga spetsiifilisi fakte. Ainel on praktiline osa ka – teemakaardi koostamine Microstationis, kuna mul oli juba eelnevalt selle programmi valikaine võetud, siis oli see minu jaoks väga lihtne. Aega läheb päris mitu tundi, aga ei midagi rasket.

LOOM.02.093 Linnageograafia (3 EAP)

Väga vastik aine. Õppejõud on Jussi, räägib väga igavalt ja aine on mahukas. Lõppudelõpuks loe pigem tema raamat läbi, 300 lk pikk. Eksam põhineb sellel raamatul ja küsimusi on 3-4, igaühest peaksid 1 lk juttu vorpima, mis on minu jaoks väga halb variant.

LOOM.02.240 Meteoroloogia ja klimatoloogia alused (3 EAP)

Kaks erinevat osa – meteoroloogia, mida annab Piia Post ja klimatoloogiat annab Jaak Jaagus. Klimatoloogia osa oli nagu veidike lihtsam. Mõlemal osal on oma eksamid, mis liidetakse lõpus kokku. Meteoroloogia osas oli moodles vaja teha paar praktikumi ära, uurida ilma jne. Lisaks teha väike uurimus ilmaennustuse paikapidamise kohta.

LOOM.02.170 Mullateadus I (3 EAP)

Üks raskemaid aineid üldse. Vahel harva juhtub, et keegi saab üldse endale hindeks A. Mõni üksik B, enamus D-d ja E-d. Teoreetiline ja praktiline osa. Praktilises osas on vaja õppida mullatüübid selgeks. Neid on umbes 40 erinevat. Teha 2 arvestust, et eksamile saada, on vaja mõlemad ära teha. Lõpuks on väga raske eksam. Kui mina tegin eksamit, siis keskmine tulemus oli minu real 49%, üsna hull.

LOOM.01.010 Biogeograafia (3 EAP)

Loengud on igavad. Tuli teha teadusliku uurimuse kava koos eelarve ja ajaga. Eksam oli selline keskpärane, mul lihtsalt ei vedanud küsimustikuga, teise rea küsimustega oleks paremini läinud.

LOOM.02.243 Eestimaa tundmine (3 EAP)

Sõidate bussiga mingisse Eesti osasse ja seal saate nii kultuurilise kui ka loodusteadusliku ekskursiooni. Taavi Pae viib seda enamasti läbi. Kestab 2 päeva, ööbitakse enamasti telkidega. Kohad valitakse nii, et enamasti saaks ka sauna minna. Väga lahe aine, joogid kaasa ja läksime. Pärast on vaja teha triviaalne referaat, mille peab alles paari kuu pärast ära saatma.

LOOM.02.130 Geomorfoloogia (3 EAP)

Minu jaoks üks huvitavamaid aineid, aga see on isiklik arvamus. Ei ole kindlasti lihtsamate killast, eksam on kolmes osas. Üks on valikvastustega ja ülejäänud vaba jutuga. Kui tegid ühe ettekande, siis oli võimalus vabalt valitud osast vabastus saada. Eksamil oodatakse väga täpseid vastuseid, mulliga väga head hinnet ära ei venita.

LOOM.02.055 Kultuurigeograafia (3 EAP)

Loengud on Taavi Paelikud. Oli vaja teha ühe artikli kokkuvõte ja lõpus on eksam. Eksamis oli paar pikka küsimust.

LOOM.02.140 Loodus- ja keskkonnakaitse (3 EAP)

Alar Läänelaid loeb seda. Jutt on huvitav ja kõik on timm, aga eksamil otsustas küsida tegelikult nii ebaolulisi fakte, et mul hakkas paha. Nt: mitu merikilpkonnaliiki on maakeral? Kui palju on amuuri tiigreid alles? Milline merikilpkonn on kõike suurem? Samas saan aru ka, ta üritas ilmselt välja selgitada, kes tõesti oli asja selgeks õppinud. Küsis veel aastanumbreid ja muud kraami. Ma käisin eelmine päev viina joomas ja ei jaganud üldse biiti. Võtsin F-i väravast välja. Pärast läksin järeltööle, seal oli ta hoopis teine inimene. Kui läksin tööd ära andma, siis vaatas natuke ja andis vihjeid, kuidas mõni vale asja ära parandada. Sain uueks hindeks B.

LOOM.02.246 Loodusgeograafia välipraktika - geomorfoloogia, mullateadus (3 EAP)

Mullakaevikute tegemine ja nende kirjeldamine enda päevikus. Pärast pead päeviku ette näitama ja veidike Arnoga juttu puhuma. Paari peale peate natuke käsitööd ka tegema ja ühe miniatuurse mullaprofiili valmistama.

Geomorfos veedate aega puuriga. Võtate maapinnast proove ja teete mingi läbilõike mudeli.

LOOM.02.247 Loodusgeograafia välipraktika - hüdroloogia, meteoroloogia (3 EAP)

Hüdros on vaja mõõta mitemete jõgede voolukiirust ja mahtu, arvutada järve keskmine sügavus jne, teha joonis.

Meteoroloogias tegime 24 tunni ilmavaatluse ning mitme eri piirkonna mõõtmised anemomeetri, termomeetriga jne.

LOOM.02.094 Maailmamajanduse geograafia (3 EAP)

Üks Garri ainetest. Kellele Garri ained meeldivad, siis on tore, aga mulle need üldse ei istunud. Pikad 4 tunnised loengud, kus Garri veeretab juttu nagu Barcelona söödab palli.

LOOM.02.006 Andmebaaside loomine ja kasutamine (3 EAP)

Üsna rõve aine. Viimasel semestril veel eriti, siis tahaks oma aega pigem bakatöösse pühendada, aga selle aine praktikumid võtavad nii palju aega. Oo need lõputud tunnid accessi ja exceliga jamades. Lõpuks peab ette näitama oma andmebaasi, tegema seal mitmeid päringuid ning ette näitama portfoolio, kus on kõik praktikumid sees. Siis vastama suuliselt mõnele teooria küsimusele ja ongi kõik. Aga usu mind, see aine ajab närvi mustaks.

LOOM.02.173 Eesti loodusgeograafia (3 EAP)

Minule väga meeldis see aine. Huvitav jutt Eesti ehitusest. Algab geoloogia osast, võrreldes kooligeograafiaga on muidugi asi väheke raskem, koolis vist lademeteni asi väga ei läinud. Siis tuleb geoloogia osa peale arvestus, kus oli vaja saada mingi 70%, et läbi saada. Edasi tuleb loodusgeograafia osa ning kaardiarvestus. Kaardiarvestuses vist ei tohi üle 2 vea teha, muidu kukud läbi. Kui enne ei teadnud, kus asuvad mõned väiksemad Eesti järved, siis nüüd saad kindasti teada. Kaardil on elemente ikka umbes 100 ja seda siis, kui sa ei viitsi ilmselgeid Saaremaasid ja Hiiumaasid sinna panna. Eksamil on ka veel omakorda küsimused. Kokkuvõtteks liidetakse kolme asja tulemused kokku.

LOOM.02.073 Inimgeograafia uurimismeetodid (5 EAP)

Üks üsna masendav aine. Iga nädal on vaja teha paari peale üks uurimistöö. Loendus, vaatlus, küsitlus jne. Vist oli kokku 5 või 6. Iga kord võetakse randomilt 3-4 paari, kes siis kannavad powerpoindiga oma tulemused ette ja siis küsitakse küsimusi jne. Lõpuks on eksam.

LOOM.02.012 Kaugseire I (3 EAP)

Urmas Peterson maaülikoolist luges seda ainet. Loengud on normaalsed ja soovitan seal käia. Annab vihjeid eksami kohta. Teine osa ainest on arvutipraktikumid koos Idrisi nimelise programmiga. Praktikumidesse mine kindlasti kõikidesse kohale!!! Ta paneb nimed kirja ja kui suuline eksam on, siis vaatab kui palju sa oled kohal käinud. Need, kes mingi 75% kohal käimist kokku ei saanud, need said hindeks D ja saadeti eksamilt minema. Mina käisin kõikides kohal, veeretasin natuke vokiratast ning siis tal oli hea tuju ja pani rahulikult A ära.

LOOM.02.159 Maastikuökoloogia (3 EAP)

Ülo Manderi aine. Üsna spetsiifiline, pead tegema ühe artikli kohta referaadi ja selle ka auditooriumis esitama. Kusjuures pärast ta küsib peremehelikult päris mitu rasket küsimust. Selle mehe ees tunned kindlasti aukartust, ta on nagu reaalne peremees. Eksam oli selline üsna raske.

LOOM.02.097 Planeerimise alused (3 EAP)

Loengud on suhteliselt igavad. Rühmatööna on vaja teha ühe planeerimisteooria kokkuvõte. Eksamiks anti ette mingi 20 kordamisküsimust, kui need selgeks õpid siis ei ole eksamil väga probleeme.

LOOM.02.121 Ühiskonnageograafia teoreetilised lähtekohad (4 EAP)

Järjekordne Jussi maratonaine. Väga rõve, slaide on mingi 400, slaidi on tehtud nii, et sealt ei saaks isegi teksti endale arvutisse copyda. Nii haige teoreetiline pask. Pead teadma umbes 30 random tüüpi kes kunagi kirjutasid 1 „legendaarse“ artikli, teadma artikli pealkirja ja aastat. Siis keevitama paberile selle artikli kohta 1 lk a4 juttu. Väga jube aine. Eksamile otsustas ta panna muidugi midagi sellist ka, millest slaidides juttu ei olnud. Käisin loengus kohal, aga tegin midagi muud. Eksamil vaatasin, et mine ikka ... sama värk, mida ma just ei kuulnud. Kuna eksamil oli ainult 4-5 küsimust, siis 20 % kadus rahulikult recycle bini. Seal oli vist ka vaja artikleid jälle tahhuijaa lugeda ja ette kanda ning oponeerida.

LOOM.02.001 Globaalökoloogia (3 EAP)

Tõnu Oja aine, väga enesestmõistetav kraam. Lõpuks pidime vastama kasvõi kodus kümnele küsimusele ja kirjutama 1 lk pikkuse essee. Enamus panid A kotti.

LOOM.02.164 Keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamine (3 EAP)

Peab tegema keskonna mõju hindamise mingile objektile. Umbes 4 inimese suurune grupp, pärast ka selle ette kandma. Vahepeal oli üks kontrolltöö. Eksamit vist ei olnudki, KHM projekt ja kt andsid punktid kokku ja oligi kõik.

LOOM.02.189 Keskkonnaseire ja -kaitse normatiivid (3 EAP)

Jane Frey andis meile. Selline üsna triviaalne aine, enamus on teada-tuntud faktid. Pidi rühmatööna tegema ühe looduskaitselise objekti ülevaade. Lõpus oli arvestuslik eksam, kus oli vaja saada 61%, et saada arvestatud.

LOOM.02.063 Kohaliku ja regionaalse arengu planeerimine (3 EAP)

Garri aine. Seal on vaja ka päris mitu rühmatööd ja iseseisvat tööd teha. Kindlasti peate minema kuskile maapiirkonda inimesi küsitlema minema, meie pidime näiteks lisaks tegema ajalehte artikli. Sel aastal olevat vikipeediasse artikleid kirjutatud. Lõpus on eksam, kus mulli ajamist ei sallita.

LOOM.02.124 Projektijuhtimine (3 EAP)

On vaja koostada paari peale projekt, kas valid ise või võtad tema listist. Hiljem kannate ette.

LOOM.02.096 Regionaalpoliitika (3 EAP)

Jussi my man. Sama klass, mis teised tema ained. 400 slaidi, jube pikk 4 küsimusega eksam. Iga nädal on vaja lugeda 2 inglise keelset artiklit, 1 kannab ette, 1 oponeerib ja siis ta küsib veel suvaliste käest küsimusi. Ei viitsinud rohkem kui 2 artiklit lugeda ja suutsin isegi välja mängida.

LOOM.02.168 Teadustöö alused (3 EAP)

Räägitakse teadustöö koostamise põhimõtetest, praktilise tööna tuleb koostada kas juba enda valmimas bakatöö kava või mõtled välja mingi suvalise uurimuse. Osad vist tegid ka ettekande, aga ma ei viitsinud kohale minna ja midagi ei juhtunud. WIN. Eksam oli lebo, 51% on vaja arvestuseks saada.

LOOM.02.059 Transpordigeograafia (3 EAP)

Tiia Rõivas annab. Lihtne aine, loengud jäävad enamasti ära. Üsna mõttetud nagunii. Iseseisvaks tööks pidime lugema jalgrataste parkimiskohti ja need siis kaardile kandma. Siis paari peale peab tegema ülevaate ühe transpordiviisi ajaloost Eestis ja siis selle klassi ees ette kandma. Kui kõik asjad ära teed, siis saad arvestuse juba kätte ära.

Valikmoodulist valid ise sobivad ained 12 eap mahus, mina võtsin näiteks need:

LOOM.02.193 Dendrokronoloogia (2 EAP)

Alar Läänelaid annab. Loengud on normaalsed, paari peale peate inglisekeelse artikli kohta kokkuvõtte tegema. Eksami kordamisküsimused annab ette ja kui eksamile läksin, siis oli 2 küsimust. Ühe said ise sealt samast listist valida ja teise küsis tema. Läksin kiirelt teisena pulti ära, et saaks hea lihtsa küsimuse valida. Rääkisin like a boss ja tema küsimuse kottisin ka kergelt ära, A kukkus.

LOOM.03.055 Eesti geoloogiline ehitus (3 EAP)

Kui Eesti loodusgeo on tehtud, siis on selle ainega palju kattuvust. Lihtsalt läheb geoloogia osas veidike sügavamale. Eksam on suhteliselt mahukas, kui ikka ei tea, siis väga midagi korda ei saada.

LOOM.02.011 MicroStation (2 EAP)

Programmis mitmete ülesannete läbi viimine, võtab aega lihtsalt palju, midagi rasket ei ole.

LOOM.03.017 Mineraloogia (5 EAP)

Loengud on normaalsed, üle nädala on kontrolltöö, mille eest saab eksamiks punkte. Kt-d on üsna kirved, mine kindlasti tee kõik ära ja saa palju punkte. Lisaks on mineraalide tundmise praktikumid, sest lõpus on eksamil 3 mineraali ning paar teoreetilist küsimust. Mineraalide ära tundmisest ei piisa, pead veel rääkima mohsi kõvadusastmest, tekkest, kristallide kuju, läige jne.


LOOM.00.003 Organismide mitmekesisus (6 EAP)
Minu üks lemmikutest ainetest. Väga huvitav. Algab protistide osaga, mis lõpeb kontrolltööga. Kontrolltöös on mingi 20 küsimust valikvastustega, kusjuures antakse ette kordamisküsimused, mida on kokku 100 ringis. Siis on veel seente osa, mis on üsna lihtne. Kontrolltöös on kindlasti ühe tüübi elutsüklit vaja joonistada. Õpid need selgeks ja on lihtne, sain vist 96,6%. Teise osana on taimed. See on kõige raskem osa, teadma peab erinevate liikide ja gruppide ladinakeelseid nimesid. Ikka väga mahukas osa, õppisin normaalselt ja sain ainult 75%, aga ma olen üsna kindel, et enamus said veel vähem. Viimane on loomade osa. Räägib rõngussidest, kaanidest, parasiitidest ja lõpuks imetajatest. Eksamil on 10 küsimust imetajate ja 10 küsimust teiste kohta. Mul oli A saamikseks 100% vaja, aga kuna nägin kohe, et üks küsimus läks valesti, pidin pettuma. 95% ja kokku masendavad 89,6%.

LOOM.02.050 Tarkvara ArcGIS (2 EAP)

Nagu ka Microstation, teed tuimalt praktikume,


Keelte moodulist tuleb teha ära vähemalt 2 ainet:

LOOM.00.022 Eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus (3 EAP)

Mõttetu aine. Paar loengut, kus räägitakse õigekirjast. Loengud olid reedeti kell 8.15, kohale eriti ei jõudnud. Et arvestus tehtud saaks, on vaja enda bakatööst esitada mingi 3-4 lehte teksti, mis on inglise keelest tõlgitud.

FLKE.01.118 Geograafiaalane inglise keel, tase B2 > C1 (3 EAP)

Loengutes peab vist 75% kohal käima. Päris mitu kontrolltööd ja lõpus sõnavara peale eksam. Pead tegema inglise keelse ettekande koos slaidishow-ga.

Vabaained vali ise, ürita võimalikult lihtsad leida.

Viimaseks aineks on muidugi legendaarne

LOOM.00.021 Bakalaureusetöö (12 EAP)

Et seda ainet teha, peavad kõik muud ained olema läbitud, muidu kaitsmisele ei lasta.

Viimase kooliaasta alguses, kuskil oktoobris või novembris on vaja dekanaadis enda juhendaja kinnitada koos esialgse bakatöö teemaga. Alusta kindlasti normaalsel ajal, sest Eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse oskuses on ka vaja sinu bakatööd. Kui oled asja õigest teinud, siis on sul viimaseks kevadsemestriks jäänud alles ainult umbes 5 ainet ja piisavalt aega bakatöö tegemiseks. Motivatsiooni leidmine on muidugi üsna raske. Minu kogemus näitas, et ma ei suuda õhtul enam üldse tööd teha. Siis hakkasin 22 ajal magama minema ja 7.30 ärkama. Hommikul olin palju värskem ja siis vihaga tegin vaikselt tööd. Igal inimesel on see asi muidugi erisugune. Lihtsalt väike soovitus. Võtsin juba varakult meelega uurimusliku bakatöö (teine variant on referatiivne uurimustöö), nad ise seda väga ei tunnista, aga uurimuslik läheb kindlasti komisjonile rohkem peale. Suutsin väga huvitava ja uudse teema saada ja ilmselt suutsin siis piisavalt hästi maha müüa selle, sest suutsin sealt A-ga koju tulla. Ettekande kestus oli maksimaalselt 10 minutit, ehk siis üsna lühike. Juhendaja soovitusel tegin nii, et slaididesse panin pigem pilte ja jooniseid ning rääkisin juttu ise juurde. Kirjutasin ühe lehe endale ette ja vaatasin vahel sealt ja rääkisin peast. Pärast kaitsimist tuli palju kiitvaid kommentaare, et teema oli huvitav ja inimestele meeldis see, et slaidid polnud paksult teksti täis.
Eelmisel päeval saadab sinu referent sulle meili, kus on mõned küsimused ja arutlusteemad ning hindesoovitus komisjonile. Võta see ette ja vaata neid küsimusi. Ma vastasin kirjalikult küsimustele ära ja võtsin lehe kaasa. Pärast ettekannet on esimesena sõna referendil, kes loeb sama lehe maha ja küsimuste juures annab sulle võimaluse vastata. Siis vaatad vastuse üle ja räägid sellest, ei ole vaja alati vastu vaielda. Kui referent on rääkinud, siis on komisjoni kord. Referendiks on mõni geograafia osakonna doktorant või teadlane. Komisjoni kuuluvad kõik 4 professorit ja üks vabalt valitud liige. Kui on komisjoni kord rääkida, siis võtavad nad järjest sõna ja küsivad küsimusi või arutlevad lihtsalt teema üle. Neil on käes üks sinu bakatöö koopia ja esinemise ajal nad uurivad seda. Viimasena küsitakse, et kas kuulajatel on küsimusi. Kuulajateks on teised bakatöö kaitsjad, kõik referendid ning suvalised, kes tahavad kohale tulla.
Lõpuks saab see kõik läbi ning istud oma kohale tagasi. Pärast kõiki esinejaid läheb komisjon arutlema ja tuleb 15 minuti pärast tagasi, siis projekteeritakse tulemused ekraanile ning kõik on õnnelikud.


Aftermath

Kui kõik läheb õnnelikult on sul nüüd bakalaureusekraad. Magristrisse sisse saamiseks on vaja kaalutud keskmist hinnet ning bakatöö hinnet. 60% ja 40% annab kokku punktid, mille järgi koostatakse pingerida. RE kohti on vist umbes 18 tavaliselt, aga sinuga koos astub bakasse sisse umbes 35 tudengit. Konkurents on kuskil 2/1. Mina tegin 3 aastaga ära ja nendest 35 inimesest kes minuga koos sisse astus, lõpetas minuga koos 9 inimest. Kokku oli kaitsmisel 21 inimest, ülejäänud neljanda ja üle selle aasta tudengid.



Mäkk (2012)



Magistriõpe 2012-

Antava kraadi nimetus: Loodusteaduste magister, Msc


LOOM.02.162 Keskkonnajuhtimine ja keskkonnaaudit (5 EAP)

Räägitakse nii EMAS kui ka ISO 14001 rakendamisest ettevõttes. Kuna EMAS on põhimõtteliselt iso + veel natuke juurde, siis põhirõhk jääb EMAS-ile. Teooriaosa peale tuleb kontrolltöö, mis moodustas 30% hindest. Ülejäänud 70% tuleb rühmatööst. Rühmad olid 3-4 liikmelised ja pidi koostama aruannet EMASi rakendamisest hüpoteetilises firmas. Firmad jagati laiali loosiga. Näiteks olid variantideks loodusturismitalu, käsitöökoda jne. Aruande sisse kuuluvad: lühitutvustus, ülevaade sidusgruppidest, käsitlusala kirjeldus, keskkonnaülevaatlus, mille alla käivad materjalivood ja potentsiaalsete reostusallikate asukohad, ökokaardid jne. Kokkuvõttes umbes 45 lk materjali. Kokku oli vist 4 seminari, igaks seminariks pidi ära tegema mingi osa, et kõik ikka järjepeal oleks. Seminaris arutleti järgmiste osade tegemist ja tehti erinevaid ülesandeid. Age Poom on täiesti mõistlik ja sõbralik. Kontrolltöö on küllaltki raske, sest mõned suutsid sellest isegi läbi kukkuda. Kui õppida, siis D on üsna kindel, ise tegin üsna vähese õppimisega sinna 75% kanti. Lõpus on oma rühmatöö ettekanne ja siis rühmad retsenseerivad üksteist. Rühmatöid vist hinnati küllaltki leebelt, sest saime 95%. Aines ei midagi rasket. Kokku sain 88% ja B.

LOOM.02.161 Ökotehnoloogia (3 EAP)

Räägitakse erinevatest loodussõbralikest tehnoloogiatest, näiteks passiivmajadest, sadeveesüsteemidest, rohekatustest jne. Siis määratakse igale inimesele üks teadusartikkel, mille kohta on vaja koostada referaat ja see hiljem ette kanda. Teadusartiklid on küllaltki kirved, et tasub aega varuda, sest tegeleda tuleb väga paljude tundmatute terminitega. Referaat andis vist 20 või 30% ja eksam ülejäänud. Eksam on üsna talutav, mõned küsimused on valikvastustega ja teised pikemad. Kui materjali läbi töötad, siis on läbi kukkumine välistatud. Paar triviaalset arvutusülesannet on ka. Kokkuvõttes sain üsna lebolt B.

FLFI.03.007 Teadusfilosoofia ja –metodoloogia (3 EAP)

Minule, kui mitte-väga filosoofiahuvilisele, olid esialgu ootused küllaltki negatiivsed. Kuid hoidsin ennast järje peal ja siis suutsin enam-vähem korralikult asja ära teha. Loengud on üsna mõttetud, pigem mine seminaridesse. Seminare on 8 ja vähemalt 6 peab kohal käima. Igaks seminariks on vaja ette valmistada ja alguses vaja lugeda 1 või 2 inglise keelset artiklit, hiljem on seminariks vaja lugeda Thomas Kuhni „Teadusrevolutsioonide struktuur“-ist peatükke. Seminarides tehakse väikesed grupid ja igale grupile materjali kohta küsimus, mida peab siis teistele esitama. Lõpuks oli eksam koos paberkandjal materjalidega. 4 küsimust, nendest 2 lühemat ja 2 pikemat. Küsimused on sellised, et kui materjale pole varem näinud, siis kohapeal neid ära ei lahenda ka. Hindeks B.

LOOM.02.176 Bioklimatoloogia (3 EAP)

Räägib agrometeoroloogilistest terminitest. Et kuidas kliima mõjutab taimede kasvu, millised on olulised näitajad, väga palju erinevaid skaalasid. Lõpuks räägib Anto Aasa natuke fenoloogiast ka. Üks seminar oli ka, milleks oli vaja lugeda 5 populaarteaduslikku artiklit kliima soojenemisest. Lisaks Jaagusele vaja esitada excelis arvutatud materjale. Vaja arvutada mingi piirkonna nulltemperatuuride summat, püsivat üleminekut üle teatud positiivsete ja negatiivsete temperatuuride, aktiivsete temperatuuride summa jne. Pole väga raske. Lõpus oli suuline eksam, Jaagus ja Aasa mõlemad küsivad. Osad küsimused on väga rasked, eriti fenoloogia omad, sest seal on slaidid üsna tühjad. Hindavad vist üsna leebelt, sest fenoloogiast ma väga rääkida ei oskanud, kuid agrometeoroloogiast tulistasin kõik perfektselt ära. Sain B.

LOOM.02.016 Ruumiandmete analüüs (5 EAP)

Väga kirves aine, materjali on meeletult palju, kusjuures enamus asjadest pole suure tõenäosusega enne kuulnudki. Olenevalt erialast on vaja teha 5-8 praktikumi. 2 nendest Idrisis ja ülejäänud ArcGIS-is. Praktikumid on sellised tummised, kui varem pole programmidega tutvust teinud, siis võivad üsna rasked olla. Tegemist on küllaltki norija õppejõuga ja kes on muidu Roosaarega tegemist teinud, see vist saab aru. Loengud üksjagu ja on vaja veel teha ettekanne. Ettekanne võib olla oma magistritöö teemaga veidi seotud, või siis mõni suvaline teemakohane. Ta eeldab, et kasutad palju erinevaid teadusartikleid (10+). Pärast küsib veel raskeid küsimusi. Lõpuks hindab ka üsna karmilt. Eksam on muidugi omaette tsirkus. Õppida tuleb umbes 200 lk teksti. Kui eksami kätte saad, siis tuleb kindlasti esimese tundena peale masendus. Eksam on koostatud nii, et ka loll saab mõne küsimuse vastatud, aga ka geenius ei suuda kõiki ära vastata. Eksami punktid absoluutskaalal jäävad keskmiselt alla 50%, aga ta hindab parima tulemuse järgi (maksimaalselt suudab keegi sinna 70% lõppu). Moodles oli vaja ka mingitele küsimustele vastata, et siis saab sealt mingeid punkte. Küsimused on ka kirved nagu alati. Kuidagi tulid mingid protsendid kokku sealt. Võtsin aine suhtes küllaltki ükskõikse suhtumise ja sain lõpuks C, paar A-d oli ja mõned B-d. E-sid ja D-sid leidus ka.

LOOM.02.153 Statistiline andmetöötlus (5 EAP)

Keskkooli matemaatika tuleb meelde. Lõhmus on tahvli ees ja lahendab kriidiga ülesandeid, saalis istujad kirjutavad vihikusse maha. Seal soovitan küll kõikides loengutes ja praktikumides kohal käia, sest siis on võimalik õppejõu vigade parandamise eest saada 10 lisapunkti ja lisaks saad asja ise selgeks. Ise parandasin kolmel korral ja sain 30 lisapunkti. Iga kontrolltöö on 100 punkti, ehk need 10 lisapunkti on üsna väärtuslikud. Kokku on 3 kontrolltööd, igaüks max 100 punkti + lisapunktid kui oled mõne ülesande väga hästi lahendanud. Kui teed kõik kontrolltööd 100 punkti peale, siis ei pea eksamit tegema ja saad A. Kui kõik on 90%, siis pead tegema ainult 1 ülesande kolmest ja kui 2 kt-d üle 90%, siis pead tegema 2 ülesannet kolmest. Sain kt-d mingi 78%, 100% ja 100% ja pidin tegema 2 ülesannet. Eksami teed kodus või kusiganes programmiga Statistica 7, milleks toimuvad ka arvutipraktikumid. Mul läks asi veidike nahka, ei suutnud ühe ülesande puhul aru saada, et on vaja kasutada mitteparameetrilist meetodit ja sain selle eest F-i. Kuna õppejõud oli mõistlik ja vaatas, et mul kt tulemused head ja teda ka loengus palju parandanud, siis andis võimaluse ennast parandada. Tegin ülesande uuesti ära ja võttis ühe hinde selle eest maha. Kokku sain B, kuigi A oleks väga lihtne olnud, mul ei joppanud lihtsalt.

LOOM.02.209 Magistriseminar (1. osa) (1 EAP)

Peab lihtsalt seminarides 2/3 kohal käima ja saad arvestatud.

LOOM.02.136 Geosüsteemide modelleerimine (4 EAP)

Loengud ja „seminarid“ kus Tõnu seletab, kuidas Stellaga mudelit teha. Moodles on ka 3 ülesannet, mille peab ära tegema, väga lihtsad. Lõpus on lühike eksam ja siis oma mudeli esitlus. Pead välja mõtlema mudeli endal valikul, mudel peab normaalselt töötama ja siis teistele seda ekraani peal esitlema. Mina näiteks tegin lihtsa mudeli selle kohta, et kuidas saab arvutada auto kütusekulu ning iga autos istuva inimese rahalist kulu tänu sellele. Panin sisse ka variandid, et kui peaks saarele sõitma, siis tuleb otsa praamipilet ja lisaaeg praamiga sõitmiseks jne. Lõpuks töötas enam-vähem. Need, kellel on Tõnu Oja aineid olnud, siis teavad, et ta ei ole väga norija ja hindab leebelt. A kukkus vist enamusele koju ära.

LOOM.02.207 Geograafia uurimissuunad ja -meetodid (1. osa) (3 EAP)

Oja/Mander/Ahas räägivad juba 100 korda kuulatud juttu. Siis Oja räägib edasi veidike umbes sama ära leierdatud juttu. Moodles on vaja ära teha umbes 5-6 iseseisvat tööd. Pole üldse rasked, natuke aega nõuavad. Kui kõik asjad tehtud, siis saad aine arvestatud ja korras.

LOOM.02.178 Keskkonnakaitse korraldus Eestis (3 EAP)

Alar Läänelaid, vana möll. Ta on selline südamlik õppejõud. Räägib Eesti keskkonnakaitsest, erinevatest keskkonnaalastest organisatsioonidest ja nende eesmärkidest. Keskkonnakaitsest jne. Enamus on tuttav jutt, aga ka jälle midagi uut. Siis on vaja teha ettekanne üksi mingil teemal ja üks ettekanne kahepeale ka. Ettekanne ei pea olema väga teaduslik, ega ei saagi olla. Tutvustad lihtsalt mingit teemat, väga lihtne. Lõpuks on eksam, valikvastustega ja ka pikemate küsimustega. Kuna mul on juba Läänelaiuga kogemusi, siis olin viimane, kes eksamilt ära läks. Lõpus hakkab ta ringi käima ja küsimustele vihjeid andma, kasutasin seda ära ja sain vähemalt kahele vastamata küsimusele vastused. Eks mul oli enamus teistest nagunii õiged ja A oleks ilmselt nagunii saanud.

LOOM.02.172 Geomorfoloogia II (3 EAP)

Sama materjal, mis geomorf I, Hang ei hakka üldse mingeid loenguid tegema. Ise loed kodus materjali läbi ja siis vastad eksamil küsimustele, samasugune eksam nagu geomorf I. Põhirõhk on välitöödel ja ettekannetel. Igaüks teeb ettekande, näiteks mina tegin Vooremaa geomorfoloogiast, kuidas tekkinud, millal, missugused erinevad voored jne, nende koostis jne. Siis tuleb ekskursioon, enamasti Kirde-Eestisse, kus vaadatakse samad vormid üle, millest põhijutt käib. Ekskursioonil teeb iga osaleja mingi koha kohta ülevaate ja räägib midagi selle kohta. Välitöödel käidi 2 korda, ühe korra Matsalus ja teine kord Vooremaal. Eksamil pole ta üldse punkte pannudki, ma ei tea kas ta vaatas niisama üldiselt üle ja jättis meelde või lükkas kõigile A-d sisse. Vahet pole.


LOOM.02.142 Maastikuplaneerimine (5 EAP)

Räägib sellest, mis pealkirjas. Loengutes ma ei viitsinud väga kohal käia ja sama oli ka praktikumidega. Praktikum on väga lihtsad, kui eelnev kokkupuude ArcGIS-iga olemas. Tegin 2 praksi kodus ära. Iga praks andis 10% ja referaat ka 10%. Otsustasin, et peaks nendest igaks juhuks palju punkte saama, et siis eksamil lihtsam.Tegin praksid võimalikult hästi ja referaadi ka. Saingi kõigest maksimumi ja oli juba 30% tehtud. Eksam oli selline keskmine, oli triviaalseid küsimusi ja ka üsna raskeid. Tundsin ennast kindlalt ja läksin ikka A-d ära tooma. Lõpuks sain eksamil 29,5/35-st, mis on 84%. Kokku tuli 44,5 punkti 50-st. Aga Uuemaa võttis hindamise aluseks kõige suuremad punktid, milleks oli kellelgi 48/50-st ja seega tuli ikka kokku 92% ja A.

LOOM.02.171 Eesti biotoobid ja maakate (3 EAP)

Mulle meeldis see aine. Väga huvitav, räägib Eesti vääriselupaikadest, erinevatest kasvukohatüüpidest jne. Aine on sellises intiimses keskkonnas, sest enamasti kuni 5 inimest. Peab tegema iseseisva töö, mingi oma valitud koha ülevaade ja potentsiaalsete kasvukohatüüpide analüüs. Oluline rõhk ka ajalooliselt muutunud maakasutuse analüüsimisele. Iseseisva töö eest sain 45/50-st, aga eksam oli üsna raske ja sealt ainult 77%, kokku 84% ja B.

LOOM.02.162 Geograafia uurimissuunad ja -meetodid (2. osa) (4 EAP)

Teine osa on vahel küllaltki frustreeriv. On vaja 3 peale teha üsna mahukas uurimistöö. Kokkuvõttes umbes selline, millega võiks bakalaureusetööd kaitsta. Kohe algusest hakkab kiirelt pihta, igaks nädalaks oma progressist ettekanne ja isegi kui väga progressi pole, siis ikka vaja midagi seletada. Lõpus on esitlused ja teiste rühmade retsenseerimine. Õppejõud kritiseerivad ka küllaltki palju, aga lõpuks saime töö eest A. Siis on vaja läbi lugeda 550 lk pikkune raamat „Key methods in geography“ ja siis Ahas võtab suvaliselt mingi koha lahti ja käsib sul sellest peatükist rääkida. Esimesel korral mul väga ei õnnestunud, aga teisel korral tegin lebolt ära. Hinnet veel sees ei ole, aga kuulujuttude kohaselt pannakse hindeks see, mille said rühmatöö eest ehk siis A.


Mäkk (2013)
Postitas pildi
“Whereof one cannot speak, thereof one must be silent.”
― Ludwig Wittgenstein

#2
Logit

    Liige

  • liige
  • Postitusi:2 863
  • Liitus:17 aug 2009
  • Sugu:mees
On progress ka toimunud?

#3
Thumser

    Liige

  • liige
  • Postitusi:886
  • Liitus:10 juuni 2009
  • Sugu:mees

Vaata postitustLogit, 27 november 2015 - 11:48, kirjutas:

On progress ka toimunud?


Pakun, et töötu professor, which is a progress. :)





1 kasutaja(t) loeb seda teemat

0 liiget, 1 külalist, 0 anonüümset kasutajat