Sellel teemal on 74 vastust

[Eddy]

Ksenoon, kahjuks oli see jutt paberkandjal ja sain selle oma majandusõpetajalt (hiljem pidi tagastama).

Siiski ei usu ma, et hiiumaa nii tiheda asustusega on, et seal pole lappi kus need tuulikud kellegi silma ei riivaks.

[kunin]

Kõige ilusamad kohad ongi just need, kus tihedat asustust pole ehk on säilinud puhas loodus.

AS Raunisaare nõukogu esimees Ülo Pärnits lubab, et Hiiumaa tuulepargi projektist saavad kasu ka saareelanikud; kuna Eestis pole tuuleenergia ressursimaksu, võib hiidlastele elektrienergiat näiteks poole odavamalt müüa.

Samas kinnitas Pärnits, et vägisi ta hiidlastele tuuleparki peale sundida ei kavatse, vahendavad ERR Uudised “Aktuaalset kaamerat”.

“Mina kohtus kellegagi sellepärast käima ei hakka, kas teha Hiiumaale tuuleparki või mitte. Nii et ei ole mõtet Euroopa Liitu kurtma minna, need asjad tuleb siin kohapeal omavahel selgeks rääkida,” selgitas Pärnits.

Erakond Eestimaa Rohelised eestkõneleja Marek Strandbergi arvates võiks Hiiumaa oma energeetilise sõltumatuse saavutada väikeste kombielektrijaamade, päikese- ning tuuleenergia kooskasutamisega. Tuuleparke võiks tema arvates rajada aga merre.

http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus...php?id=20896770

[ksenoon]

Probleem ongi tegelikult selles et ei leita kohta kuhu need ehitada.

[Andres]

Faking strandberg, mingu elagu ise lehmasitast ehitatud majades ja rahu majas, lõpeta ainult maksumaksjate raha kulutamine sellise jama peale.

ksenoon, 13 jaan 2009, 23:04, kirjutas:

A kust võtad et mõned? Too mulle faktid või tõendid, et vaid mõned saavad? Jutt võib käia tuhandetest.

Too mulle tõendeid, et juttu võib tuhandetest olla nagu sa nii kindlalt väidad. Hale kuju.

http://www.awea.org/...lo/swbirds.html
"A 1986 study found that 69 million birds flew though the San Gorgonio Pass during the Spring and Fall migrations. During both migrating seasons, only 38 dead birds were found during that typical year, representing only 0.00006% of the migrating population."

Siin oli veel tegu eelmise sajandi turbiinidega mis olid teadupärast väiksemate labade ja suurema kiirusega, nüüd on need asendunud suurte ja aeglaste labadega.


Ja veel üks hariv artikkel samal teemal
Common Eco-Myth: Wind Turbines Kill Birds

Kui need tiivikud oleks nii ohtlikud, nagu sa räägid, siis tapaks Rakvere Lihakombinaat nendega lehmi.

Muutis Andres, 20 jaanuar 2009 - 21:20.

[KSiimson]

Kuna osad varasemad lindude rännuteedele ehitatud tuulepargid on linde tapnud, teised mitte (eelnevate postituste põhjal), siis ma arvan et riik peaks enne projekti lubamist korraldama põhjalikud uuringud ja vajaduse korral esitama projektile oma tingimused, mis vähendaksid ohte.

Muutis KSiimson, 21 jaanuar 2009 - 09:48.

[Andres]

Kassu, 21 jaan 2009, 00:36, kirjutas:

Kuidas, out of all people, Strandberg selle kõigega seotud on?
Btw, see lindude argument ei ole püsiv. USA's hukkub igal aastal 100 miljonit lindu kokkupõrkel inimese kätetööga, milleks on siis eelkõige öösel valgustatud aknad.

Propeller ei liigu teab mis suurel kiirusel, need on lindudele hästi nähtavad ning ei tekita sellist segadust nagu klaas. Seega on igasugune hukkunud lindude arv sellisel puhul võrdluseks naeruväärse väiksuse tõttu ebasobiv.

Ta on lihtsalt igavesti mhunn.

[seeolenmina]

Imo on tuulegeneraatorid õigesse kohta hiilgav plaan. Tõsi on, et hiidlastele pealesurutav variant on kurjast, kuid näiteks Taani näitel viia asi merele, kus aktiivne laevaliiklus puudub. Mis oleks alternatiiv tuuleenergiale?

Eesti oludes oleks tõsiseltvõetav alternatiiv tuumaenergia, kuid mõeldes asja loogiliselt, jääb tuuleenergia ohutumaks sümbioosis või muus ühenduses teiste energiatootjatega.
Võtkem või näiteks jäätmed, mis paistab asja juures suurim probleem olevat. Neid jurakaid küll maetakse sügavale 10-meetrisesse betooni, kuid kas me hakkame 3. maailma riikide alasid tapma, et enda jäätmetest vabaneda või kelle tagaaeda täpsemalt kasutada?

Tuuleenergia puhul on investeering neisse küll enam-vähem sama kallis, kuid tuul on meil käes tasuta. Tuumajaama eeldus on aga, et uraan on odav ja sellel on suur kasutegur. Selle odavus on aga asjaolu, mis võib muutuda, sest tuulevaesemad sisemaad lähevad lõpuks siiski tuumaenergiale üle ja palju seda uraani ikka jätkub?

Kindlasti püsib tuumajaamaga ka turvalisuse risk energia jaotuvuse osas. Mõelgem, kui rünnaku korral Eesti riigile püsib terve infrastruktuur üleval ühel tuumajaamal, mis asub kuskil Narvas. Esimene sihtpunkt - energia. Tagajärg: kogu maa jääb pimedaks.
Väiksemad energiaüksused aga toidaksid alasid piirkonniti, mis tähendaks regioonide jätkusuutlikust ka pärast rünnakut, sest kaua vaenlane ikka jõuab neid tuulegeneraatoreid, hüdroelektrijaamu jms nottida?

Retooriline küsimus iga lause lõpus. Saavutus.

[KSiimson]

Turumajandus, kes rohkem nutsu annab (Rootsi, elektri eest) see saab ju. Või tahate siin mingit kommunismi, kus riik kõike teeb?

[seeolenmina]

Kassu, 22 jaan 2009, 00:34, kirjutas:

SOM - Ma arvan, et need, kes vaidlevad vastu tuulenergia kasutamisele üldiselt ei vääri nii pingsat tähelepanu, sest nad on juhmardid.

Aga see ei muuda asjaolu, et põhimõtteliselt võtaks Rootsi ära ühe parima ala Eestis tuulepargi rajamiseks ning meie loodus ja energiamajandus ei võidaks midagi.

Eks mu tekst taotleski rohkemasti põhimõtet kui midagi kitsamat. Aga Hiiumaa puhul on asi tõesti et natuke liiga amoraalse kaalutlusega.

[L4hma]

KSiimson, 21 jaan 2009, 23:41, kirjutas:

Turumajandus, kes rohkem nutsu annab (Rootsi, elektri eest) see saab ju. Või tahate siin mingit kommunismi, kus riik kõike teeb?

Kommunismi olemusest on sul muidugi laialdased teadmised.
Proovi uuesti. :/

[BRC]

Saaremaale võiks tuumaelektrijaama ehitada

[Mäkk]

BRC, 25 jaan 2009, 04:25, kirjutas:

Saaremaale võiks tuumaelektrijaama ehitada

Ja kuhu see minema peaks, kõik rannaäärsed maad on loodukaitsealadega piiratud ja erastatud. Vabades kohtades on vesi madal ja ebasobiv. Normaalse suurusega järve pole. Jääb ära ju, ainuke koht tuumaelektrijaamale on siiski Narva lähistel.

[starte]

seeolenmina, 21 jaan 2009, 23:31, kirjutas:

Tuumajaama eeldus on aga, et uraan on odav ja sellel on suur kasutegur. Selle odavus on aga asjaolu, mis võib muutuda, sest tuulevaesemad sisemaad lähevad lõpuks siiski tuumaenergiale üle ja palju seda uraani ikka jätkub?

Kunagine füüsikaõpetaja väitis, et Eesti on uraanivarude suhtes maailmas 4. kohal. Tõsi, selle kätte saamiseks peaks kogu maa üles kaevama pmst. Aga eriti keskkonda rikkumata saaks vast endale vajamineva koguse vabalt maapõuest kätte.

[XchopperX]

Mäkk, 25 jaan 2009, 17:52, kirjutas:

Ja kuhu see minema peaks, kõik rannaäärsed maad on loodukaitsealadega piiratud ja erastatud. Vabades kohtades on vesi madal ja ebasobiv. Normaalse suurusega järve pole. Jääb ära ju, ainuke koht tuumaelektrijaamale on siiski Narva lähistel.

Pigem Paldiskis, seal juba oli tuumajaam, tuletan meelde..

Starte - maailmas 4. kindlasti mitte, aga Euroopa suurimad küll. See muidugi on tinglik, sest nagu sa just ütlesid, on väga suur osa sellest kättesaamatu (näiteks Tallinna, Narva, Paldiski, Keila ja muude linnade alune osa) ning lisaks kaasneks sellega võimalik keskkonnaoht, eelkõige fosforiidi näol.

[Andres]

Uraani oma merevees ka nii, et sellega probleemi ei tekki (kõigest küll 3g 1t kohta)