Sellel teemal on 4706 vastust

[K]

XchopperX, 17 juuni 2010, 23:15, kirjutas:

jah, sots. teaduskonnas on vähemasti 40 punkti vaja saada akadeemilisel testil et üldse erialakatsele pääseda.

ma ütleks et kuni 60 punkti ei ole küll väga keeruline teha.. üle 70 ja üle 80 teha on juba natuke keerulisem, aga mitte võimatu, ma ise sain 78 näiteks. Jagaks ma midagi nendest andmete piisavuse ülesannetest, siis oleks üle 80 teinud, aga ma panin need kõik täiesti lampi, sest ma lihtsalt ei saa mitte midagi aru nendest.. ei ole sellist matemaatilist mõtlemist mul.

Proovi läbi teha see test näiteks ja vaata kuidas on. Selle tegemiseks oli vist 3 tundi aega, nii et mõtlemiseks on aega rohkem kui küll.

TBH ma pole veel kedagi näinud, kes oskaks kasvõi ühte neist andmete piisavuse ülesannetest. Ma eeldan, et neil on keskmine nii madal, et nad ei tõmba punkte palju alla (kõik käib keskmise järgi ju).

[XchopperX]

Kassu, 18 juuni 2010, 00:25, kirjutas:

TBH ma pole veel kedagi näinud, kes oskaks kasvõi ühte neist andmete piisavuse ülesannetest. Ma eeldan, et neil on keskmine nii madal, et nad ei tõmba punkte palju alla (kõik käib keskmise järgi ju).

Mina olen, mulle isegi üritati seletada seda asja ja sain isegi aru kuidas vastused tulid, aga kui ise lahendama hakkan, ei jaga ma asjast mitte midagi.
Ja akadeemilist testi hinnatakse ikkagi absoluudi järgi, mitte keskmisest lähtuvalt... vastavalt oma võimetele saad ka hinde, teiste järgi arvestamine oleks paras jaburus sellel testil ometigi ju. Mitte keegi pole akadeemilist testi kunagi 100 saanud, 92 või 94 oli minu mälu järgi parim, mis saadud on.

[matim]

Aloof, 17 juuni 2010, 19:16, kirjutas:

Mis te arvate Tallinna Tehnikakõrgkoolis õpitavast rakendusarhitektuurist?

Mu õde õpib seal seda esimest aastat ja praegu on küll rahul.

[K]

XchopperX, 18 juuni 2010, 02:10, kirjutas:

Mina olen, mulle isegi üritati seletada seda asja ja sain isegi aru kuidas vastused tulid, aga kui ise lahendama hakkan, ei jaga ma asjast mitte midagi.
Ja akadeemilist testi hinnatakse ikkagi absoluudi järgi, mitte keskmisest lähtuvalt... vastavalt oma võimetele saad ka hinde, teiste järgi arvestamine oleks paras jaburus sellel testil ometigi ju. Mitte keegi pole akadeemilist testi kunagi 100 saanud, 92 või 94 oli minu mälu järgi parim, mis saadud on.

Ma ei suuda sulle täpselt seletada, kuidas see käis, aga see ei käi kindlalt absoluudi järgi.

Lahtiste uste päeval seletas üks naine, kes seda testi koostab, kuidas nad hindavad, ja see oli ikka sitta kanti keeruline. Kokku on 150 küsimust, kõigi osade punktikaal võrdsustatakse ja siis hinnatakse sind selle järgi, kui palju sa keskmisest parem olid ja 100 muud matemaatilist trikki.

Juba asjaolu, et kokku on 150 küsimust ja max on 100, peaks vihjama, et absoluudi järgi ei saa siin hinnata.

Muutis Kassu, 18 juuni 2010 - 09:46.

[0tt]

See, kes kõige paremini testi sooritab saab 100p. Nendel, kellel on tulemus 80-100% vahel parimast saavad eritingimustel sisse.

[martse]

0tt, 18 juuni 2010, 11:38, kirjutas:

See, kes kõige paremini testi sooritab saab 100p. Nendel, kellel on tulemus 80-100% vahel parimast saavad eritingimustel sisse.

See peaks vist õige variant olema.
Ise mäletan ka, et sel aastal, kui mina akadeemilist testi tegin, sai üks inimene 100p, edasi tuli juba 98, 94 jne.

Leidsin mingi artikli ka selle hindamise kohta : http://www.tartupost...s.ee/?id=140735

Siin on öeldud siis järgmist:

Tsitaat

See, et üliõpilaskandidaat saab 100 punkti ei tähenda Musta sõnul aga, et ta vastas kõik 100 küsimust õigesti. «Hinne näitab testi sooritaja tulemust võrreldes testi keskmise tulemusega. Testi hinne ei ole õigete vastuste arv,» rõhutas Must. «Inimese paljude omaduste mõõtmisel on ainsaks mõistlikuks mõõtühikuks inimeste individuaalsed erinevused.»

[XchopperX]

Tõsi, minu viga, uurisin ka selle kohta ja ongi nii... :/ väga sürr süsteem.. ma seda teadsin, et kõigi ülesannete punktid võrdsustatakse mingi konstandi vms. järgi, aga et tulemus arvestatakse keskmise järgi on küll suht loll süsteem..
ma ütleks, et usa SAT-test on palju adekvaatsem selles suhtes.

[0tt]

Väga õiglane süsteem minuarust.

[Dynamo]

Sander, 2 juuni 2010, 20:35, kirjutas:

See on ainult minu arvamus preagu ja seda ei maksa kritiseerivalt võtta.Igatahes pole minu arvates turismi, ärijuhtimist ja muud sarnast väga mõtet õppima minna.
Miks?Need on sellised asjad, kus anne peaks sünnist saati kaasas olema(Ma ei väida, et sul seda pole).Nagu ma aru saan, sulle meeldib see valdkond ja sa tahad sellega tegeleda.Minu arvates saab ettevõtluse ja ärijuhtimisega vabalt tegeleda ka siis kui sa pole seda koolis massiliselt õppinud.

Aga miks ei ole mõtet õppima minna? Teoreetilised teadmised pead sa kuskilt saama ja Pärnu kolledžis on lisaks kokku 3 praktikat, iga aasta 1, mis aitavad sul teoreetilisi teadmisi praktikaga siduda.
Ainuke asi mida inimene vajab on tahe seda kõike omandada ja nagu aru sain, siis opsil seda jätkub.
Niiet

Muutis Dynamo, 20 juuni 2010 - 01:37.

[hells bells]

oh oh inglise keel & kirjandus. milline õppekava : ]]]]]]]

a samas soovitati proovida ajakirjandusse jne, isegi maalikunsti. ja EKAsse.

ulme. pea on nii sassis.

[ska]

Oskab keegi mõne sõna sekka öelda inglise keele ja kirjanduse õppest TÜs? Kogemusi, arvamusi, mida iganes.

[sokC]

ska, 23 juuni 2010, 14:10, kirjutas:

Oskab keegi mõne sõna sekka öelda inglise keele ja kirjanduse õppest TÜs? Kogemusi, arvamusi, mida iganes.

Sõber õpib TÜ-s kirjandust. Ütles, et midagi rasket ei ole, kuid kohustuslikku kirjandust pidi TOHUTULT olema.

[Marvolo]

sokC, 23 juuni 2010, 18:20, kirjutas:

Sõber õpib TÜ-s kirjandust. Ütles, et midagi rasket ei ole, kuid kohustuslikku kirjandust pidi TOHUTULT olema.

tohutult tohutuks. aga kas on ka loetavad? kuidas ta raamatutega rahule on jäänud? viskad äkki paar teose nime näiteks.

[sokC]

Sternhof, 23 juuni 2010, 19:10, kirjutas:

tohutult tohutuks. aga kas on ka loetavad? kuidas ta raamatutega rahule on jäänud? viskad äkki paar teose nime näiteks.

Esimene semester tiirles tal lastekirjanduse ümber. Igasugused muinasjutud ja mida kõike veel. Teine semester oli juba huvitav. Kaasaegne kirjandus vms. Sinna kuhugi vahepeale jäi veel Platon ja muud taolised tegelased. Igal juhul kõik, mis peale seda lastekirjandust tuli, meeldis talle väga. Ma homme küsin talt teoste nimesid ka. Ei viitsi msn logist neid otsima hakkata.

Muutis sokC, 24 juuni 2010 - 01:54.

[K]

Sternhof, 23 juuni 2010, 19:10, kirjutas:

tohutult tohutuks. aga kas on ka loetavad? kuidas ta raamatutega rahule on jäänud? viskad äkki paar teose nime näiteks.

Ma arvan, et kui loetavaid raamatuid võib mõõta meetrites, siis satub sinna ikka igasugust kraami.

[the beast]

Mida on vaja, et piloodiks õppida?

Mis eksameid oleks vaja teha, mis hinded peaksid olema head/väga head?

Muutis the beast, 24 juuni 2010 - 13:59.

[graanul]

the beast, 24 juuni 2010, 14:59, kirjutas:

Mida on vaja, et piloodiks õppida?

Mis eksameid oleks vaja teha, mis hinded peaksid olema head/väga head?

mate eksam on kindlasti, võimalik et mingit füüsikat ka vaja. hinnete kohta ei oska midgai öelda eriti. mida paremad hinded seda parem ikka ju.

[the beast]

Kui füüsika, siis täitsa ptsis noh, üks nõrgemaid aineid mul

Muutis the beast, 24 juuni 2010 - 14:42.

[Mq]

Füüsika pole vajalik. Ise valid, kas teed mata või füüsika.
http://www.eava.ee/s...kursitoimingud/

Muutis Sklem, 24 juuni 2010 - 14:48.